Sõnaliste juhiste peale piltide loomise võimelised tehisintellekti rakendused tekitavad närvilist elevust. Ühelt poolt vapustavad inimesi uudse töövahendi ideed ja teostus. Samad elemendid põhjustavad ka hirme, sest ideed on pöörased ja teostuses esineb omapäraseid vigu. Ent kas need on päriselt vead või paistavad sellistena ainult inimesele? Lisaks hirmutab taustal küsimus, kas neid süsteeme võib üldse pidada töövahendiks. Võib-olla on tegemist inimese võimu kaotamise ajastut kuulutavate saadikute ja nende vihjetega.

Vestlustes tõusevad sümptomina ajakohaseks vanad filmid "2001: Kosmoseodüsseia" ja "Bladerunner". Esimeses juhtis kosmoselaeva tööd arvuti HAL 9000. Tasahilju muutub masin inimeste heaolu eest hoolitsevast neutraalsest tööriistast tunnete ja väärtustega võitlevaks osatäitjaks. Seadeldises tekib arusaam, et mõne probleemi lahendamiseks on vajalik inimesi ohverdada.

Filmis "Bladerunner" moodustavad süžee põhitelje inimesesarnased tehnilised replikandid, kes ei tahtnud enam teha neile määratud orjatööd ja otsustasid varjuda inimeste sekka. Neist vähemalt üks naist kehastav mudel tekitab replikante hävitama koolitatud politseis segaseid tundeid, kuni selleni välja, et peategelane hakkab kahtlema oma olemuses.

Inimesed on loonud robotiajastu ootuseärevusel mängivaid filme ja lugusid on rohkemgi. Viimase aja uudiste valguses on hakatud kahtlema, kas mõni uus lugu polegi juba roboti looming. Tehnilise viljaga põhjustatakse inimestes segadust ning võib-olla uinutatakse muinasjutuliste hüvede ja koletuslike hirmudega, et inimesed ei jätaks robotite arendamist pooleli.

Evolutsioon proovis erinevaid võimalusi. Sipelgad ega kassid poleks võrreldava saavutusega hakkama saanud. Ainukeseks nii kaugele jõudnud rakuliseks kombinatsiooniks osutus inimene. Ta ei ole ideaalne, sest võib omandatud suhteliselt robustse tehnilise võimekusega end sõdade ja keskkonna mürgitamisega hävitada enne, kui jõuab järgmise arenguastmeni meile arusaamatus suuremas arenguloos. Ometi on raske eirata kahtlusi, et inimeses elab vaistlik tung luua endast võimsam robot.

Võib-olla olemegi jõudnud juba viimasesse kvalitatiivse hüppe faasi. Arenguetappi iseloomustab eksponentsiaalne kiirendus. Võidujooks, milles osalemisest ei saada aru, aga iga edusamm sunnib ja ka võimaldab tempot kasvatada. Kaks näidet, millest esimese taustaks sobib ajakohane poleemika teemal, miks tehisintellektist pildigeneraatorid joonistavad muidu uskumatult tõetruusid inimesi, aga nende kätel on tihti kuus või rohkemgi sõrme.

Inimesena võiks esimesena pähe tulla vastus, mis peaks seda veaks, masina oskamatuseks, tehniliseks praagiks vmt. Miks mitte tutvuda aga mõttega, et masinavärk püüab sokutada inimesega suhtlusesse vihjeid? Sellega püüab ta anda mõista, et kuue sõrmega saaks kelner hoida rohkem taldrikuid, elektriinseneril oleks lihtsam joota kokku juhtmeotsi, kasu saaks ehitajad, kirurgid, kaardimängijad, last toitvad emad ja vist kõik inimesed.

Seejuures pole need roboti pakutud, vaid inimeste endi sõnastatud reaalsed ideed, mida tutvustati eelmisel nädalal Washingtonis toimunud Ameerika Ühendriikide Teaduse Edendamise Ühingu aastakoosoleku ettekandes "Homo cyberneticus: motoorne võimendus tulevase keha jaoks". Teadlased tutvustasid käe külge kinnitatavat kuuendat sõrme.

Tehniliselt keeruka idee teostamise kallal tegutsemise ajendi selgitusena toodi mitmeid põhjendusi. Oleks ka imelik, kui haritud inimesed ei oskaks oma tegevust põhjendada. Lõpuks tunnistati kokkuvõtlikult, et oleme jõudnud arengutasemele, kus on juba võimalik luua inimesega täiendavalt ühendatud robotlikke kehaosi. Kuuenda sõrme jätkuks pakuti järgmise tehnilise saavutuse verstapostina tuua praktilisse ellu kolmas käsi.

Siit edasi jõuame samuti eelmisele nädalale paigutunud teise näiteni. Tesla investori päeval esitleti roboti Teslabot edusamme. Maailma majanduse, energeetika ja transpordi teemaliste ettekannetega neljatunnises kavas oli eraldi osa autotootja vabrikus tööliseid asendama kavandatud robotil. Kui veel aastatagusel analoogsel sündmusel näidatud robot oli ühendatud juhtmetega välise kontrollseadme külge, siis kõige uuem mudel liikus iseseisvalt.

Teslabot mitte ainult ei kõndinud, vaid tegeles teise Teslaboti valmistamisega. Ta võttis laualt robotkäe, mille taustal Elon Musk kommenteeris, et neil on laboris hulganisti robotkäsi. Siit siis link eelmise näite juurde viitega võidujooksule.

Ehk kui inimese kesksed arendajad püüavad valmistada endale täiendava ülajäseme, võib paista esialgu aeglaselt liikuv Teslabot veel kohmakana. Väga tõsiselt ei saa ka võtta vihjet, nagu teisele omasugusele masinale robotkätt kinnitav Teslabot oleks juba suuteline iseseisvalt enda koopiat valmistama. Mõlemad võistkonnad liiguvad esialgu aeglaselt ja komistades.

Suures pildis peaks siiski paistma, kus asub selle võidujooksu finiš.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".