Haruldased muldmetallid on 17 keemilist elementi, mida leidub maakoores väga väikeses kontsentratsioonis, kuid mis on paljudes tänapäeva tehnikaseadmetes asendamatud.

Suure harulduse ja kõrge nõudluse tõttu on nad ka väga kallid. Nii on nende puhul erakordselt mõttekas rakendada ringmajanduse põhimõtet ja edendada taaskasutust.

Thomas Brück Müncheni Ülikoolist ja ta kolleegid annavad nüüd ajakirjas Frontiers in Bioengineering and Biotechnology teada, et mõned fotosünteesivad tsüanobakterid ehk sinivetikad suudavad haruldasi muldmetalle reoveest tõhusalt kätte saada.

Selline reovesi võib pärineda näiteks kaevandusest, metallurgiatehasest või elektroonikajäätmete töötlusjaamast.

Suhteliselt eksootilise liigikooslusega sinivetikamass imab muldmetallid endasse ja hiljem saab need sest massist uuesti välja uhtuda.

Brück ja ta kaaslased tuvastasid ka muldmetallide sinivetikaisse sidumise keemilised mehhanismid ja uurisid välja optimaalsed tingimused, mis neid mehhanisme kõige hoogsamalt käima panevad.

Nad tegid laborikatseid 12 sinivetikatüvega, kellest suuremat osa ei olnud varem keskkonnast pärinevate ainete enesesse sidumise küljest uuritudki.

Haruldased muldmetallid, millega katsetati, olid lantaan, tseerium, neodüüm ja terbium.

Selgus, et sinivetikad võivad metalle endasse hästi imada ka siis, kui metalle on vees vähe. Imamine on ka kiire ja võib aega võtta vaid mõned minutid.

Sinivetikate praktiline kasutuselevõtt haruldaste muldmetallide taaskasutuses võib peagi ka majanduslikult ära tasuvaks saada, seda enam, et haruldaste muldmetallide hind on tõusuteel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.