Praegu valitsev ja varasemalt mitmekordne male maailmameister norralane Magnus Carlsen kirjeldas hiljuti ühes intervjuus suhestumist tehisintellektist mängupartnerisse. Male tipus ei tegutseta üksi. Carlsenil on meeskond, mille liikmed tegelevad pidevalt uute mängutaktikate otsimise ja arendamisega. Tulemused on selles mõttes inimlikud, et ükskõik kuidas ka ei püüaks olla originaalne, ümbritseb inimese mõtlemist teatud inimlik võimaliku ja võimatu või targa ning rumala piir.

Masina algoritmid püüavad samuti ilmsest rumalusest hoiduda, aga käikude sünteesiprotsess on ometi palju metsikum ja raskesti ennustatav. Uue põlvkonna maletav tehisintellekt kontrollib uudsete käikude headust teistsuguses väärtuste ja seoste raamistikus. Nõnda võib koostada ta taktikaid, mis võivad tunduda alguses inimese mõtlemisele käsitamatud. Selle kohta märkiski Carlsen, et ta saab aru vastase mängustiilist, kas tema ja ta meeskond on kasutanud mängude treenimisel ja taktikate arendamisel tehisintellekti abi.

Osa Carlseni mängutunnetusest on ilmselt seotud ameerika maletaja Hans Niemanni skandaaliga. Carlsen süüdistas Niemanni veebimale võistlustel petmises. Kuna ekraanil nähakse vaid vastase käike ja ausus rajaneb usaldusel, pidi norrakas tajuma käikude olemusest, et nuppude liigutamises ei osale ainult Niemanni hallid ajurakud. Viimane tunnistaski, et tõesti, mõnikord ei nuputanud ta ise kõiki käike välja.

Carlsen väidab, et seda on juhtunud palju sagedamini. Ta ei avalda aga oma tõendeid ja keeldub endiselt Niemanniga mängimast. Osaliselt võib tõendite puudumine olla seotud Niemanni pöördumisega kohtusse, milles süüdistab lisaks Carlsenile veel teisi male suurmeistreid tema maine kahjustamises.

Kommentaari mõte pole niivõrd males, kui masina käitumise joondumatuses inimese omaga. Masinlik tegutsemine on inimese harjumuspärase loogika jaoks liialt eristuv ja raskesti järgitav, kuna inimese mõtlemist iseloomustab piiratud ratsionaalsus. Ratsionaalsus on sulle teadaoleva teabe põhjal parima otsuse tegemine. See omakorda sõltub sulle teadaoleva kombineerimise suutlikkusest ehk sellest, kui mitu käiku ette suudetakse olukorda analüüsida.

Siin tulebki piir ette. Jutt ei käi malest, vaid ka elus tehtavatest otsustest üldisemalt. Tüüpiliselt mõeldakse ainult esimesele käigule ja kolmandast käigust sügavamate seoste üle juureldakse väga harva. Evolutsiooni käigus on sellest ellujäämiseks ja paljunemiseks piisanud. Liiatigi pole looduse ohurikkas keskkonnas lõputult aega ega energiat parima lahenduse leidmiseks.

Enamasti rahuldutakse esimesega ja valmistutakse kohtuma riskidega. Masina jaoks asub piir palju kaugemal ja on tehnilisemat laadi. Nõnda pakub see inimesele üllatavaid ja arusaamatuid käigukombinatsioone. Inimene imestab ja peab masinat rumalaks, kuni on hilja.

Nähtusele on osutanud teisedki kuulsad mängijad. Näiteks male suurmeister Peter Heine Nielsen kommenteeris mängu, milles Google'i AlphaZero põrmustas seni juhtiva malearvuti Stockfish nõnda: "Olen tihti mõtisklenud, kui Maale saabuks ülimusliku liigi esindaja ja näitaks, kuidas nad malet mängivad. Nüüd siis tean.". Go-mängus maailma tipus olnud lõunakorealane Lee Se-dol otsustas pärast kaotust Google AlphaGo'le üldse võistlemisest loobuda. Meister tõdes, et maailmas on nüüd masin, mida ta ei suuda võita, kuna sellest on võimatu aru saada.

Need näited loovad tausta uudisele, milles USA õhujõud teatasid tehisintellekti edust hävituslennuki F-16 juhtimisel. Jättes kõrvale arutelud võimalikest põhjustest, miks avalikkusega jagatakse sõjalisi saladusi, kostus väidetavalt 2019. aastal algatatud projektist uudiseid ka vahepeal.

Aasta eest avaldati video, milles vilunud lennuinstruktor kirjeldas, kuidas ta sai korduvalt lüüa tehisintellektist "lenduri" käest lennusimulaatoris korraldatud surmavas kahevõitluses. Väidetavalt oli tehislendur lühikese ajaga omandanud kogemuse, mis vastas inimese puhul 30-aastasele lennupraktikale. Masin ei õppinud lendama ainult inimese moodi, vaid lisas surmavasse mängu uusi, vilunud instruktorit tapvaid üllatusi.

Värske näide kõneleb päris hävituslennuki juhtimisest. Arendustöö lõppeesmärk on täiustada sõjalennuki lahingvõimekust kuni selleni välja, et F-16 ning ilmselt nii F-22 kui ka F-35 sekkuvad ise võitlusesse. Esialgu peaks tehisintellekt aitama rutiinsemates tegevustes lendamisest taktikaliste manöövriteni. Inimeste hoolde jäetakse lahingukäskluste andmine, strateegiate valik ja relvadest tulistamine. Kusagil tagamõttes loodab inimene ju endiselt enda kesksele rollile.

Oodatavalt äratab uudis vahepeal soikunud poleemika tehisintellekti kasutamisest relvana. Mõned aastad tagasi koostasid teadlased, arvamusliidrid ja tehisintellekti arendajad avaliku pöördumise autonoomsete relvade arendamisest hoidumiseks. Nad märkisid, et otsus inimeselt elu võtmiseks ei tohiks kunagi tulla masinalt.

Praeguseks on pöördumisele kogunenud 5218 allkirja, nende seas väga tuntud inimesi ja organisatsioone. Neil on kõigil moraalselt õigus. Ainult et nad kõik ju teavad, milline on inimene, kui talle keegi ei meeldi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".