Ühised raskused lähendavad lambaid
Lamba elu ei ole alati kerge. Aeg-ajalt võib ette tulla ka raskusi. Nüüd on teadlased välja selgitanud, et kui mõned lambad ületavad raskusi üheskoos, siis hoiavad nad ka edaspidi omavahel kokku.
Austraalia teadusasutuse CSIRO teadlased eesotsas Dana Campbelliga tegid katseid 70 täiskasvanud emase lambaga, kes ei olnud üksteisega varem kokku puutunud.
Lambad jaotati pärast põgusat omavahelist tutvumist seitsmesse 10-liikmelisse rühma. Mõnendele neist rühmadest seati ette ühiseid katsumusi, teistele rühmadele mitte.
Katsumused olid mõõdukat laadi, kuid lambaile siiski stressirohked. Näiteks lasti neid koeral karjatada, veeti veoautoga ja pügati.
Seesuguseid katsumusi tuleb kõigil tavalistel lammastel ikka läbi elada, aga nüüd kuhjati neid mõnedele lammastele hulgakaupa järjest. Teadlased kinnitavad igaks juhuks aga ka selgesõnaliselt üle, et ükski katselammas kahjustada ei saanud.
Pärast katsumusi suunati kõik lambad jälle ühiselt suurele karjamaale, lammaste külge pandi aga GPS-seadmed, millega jälgiti nende liikumisi ja tehti selle põhjal järeldusi loomade omavaheliste suhete kohta.
Selgus, et kõigepealt otsisid lambad üles need kaaslased, kellega oldi tutvunud enne rühmadesse jaotamist. Kuid üsna pea moodustusid püsivamad sõpruskonnad neist lammastest, kes olid üheskoos katsumusi läbi elanud.
Need lambad aga, kes ühiskatsumusi kogenud ei olnud, jäidki pigem kokku nende kaaslastega, kelle nad päris alguses enne rühmadesse jaotamist olid leidnud.
Campbell ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Biology Letters, et koos katsumusi tunda saanud lammaste vahele oli kindlasti tekkinud mingisugune side.
Sama võime ju täheldada ka inimeste juures: ühiselt üle elatud raskused võivad inimesi lähendada.
