Heitgaasid võivad kahandada vaimuerksust
Linnaelu üheks varjuküljeks on liiklusest tekkiv õhusaaste. Nüüd selgub, et autode heitgaasidel on inimese ajutegevust kahjustav mõju, mis võib avalduda juba mõne tunniga.
Kanada teadlaste katsed näitasid, et kaks tundi diiselmootori heitgaase sisaldavat õhku hinganud inimestel kahanes aju funktsionaalne sidusus. See tähendab, et aju eri piirkondade vaheline aktiivsuse korrelatsioon nõrgenes.
Varasematest uuringutest on ilmsiks tulnud, et seesugune nõrgenemine võib vähendada inimese tunnetuslikku erksust ja kutsuda esile depressiooni sümptomeid.
Chris Carlsten Vancouverist Briti Columbia Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid 25 terve täiskasvanud vabatahtlikuga, kellele anti laboritingimustes hingata kas diislikütuse põlemisjääke sisaldavat õhku, missugust võib ette tulla ka tavalistes tänavaoludes, või siis täiesti puhast õhku.
Enne ja pärast seda mõõdeti katseisikute ajuaktiivsust funktsionaalse magnetresonantskuva meetodil.
Teadlased analüüsisid aktiivsusmustrit aju mitmeid piirkondi haaravas võrgustikus, mille koostöö aktiveerub tavaliselt just puhke- või lõõgastushetkil, mil inimene millegi erilisega pead ei vaeva, vaid laseb mõtteil vabalt rännata, ühesõnaga molutab.
Sama võrgustik aktiveerub ka mõne vajaliku ülesande täitmise peale sügavalt mõeldes, minevikku meenutades või tulevikku kavandades.
Carlsten ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Environmental Health, et heitgaaside toimel võrgustikukoostöö kahanes, see aga osutab ka aju kognitiivse tegevuse nõrgenemise võimalusele.
Tulemus on tähtis, sest varem on teadlased eeldanud, et aju on õhusaaste kahjuliku toime eest paremini kaitstud. Nähtuse sedavõrd otseseid mõõtmisi aga ei olegi autorite sõnul varem tehtud.
Katseisikute normaalne ajuaktiivsus taastus küll peagi, kuid teadlaste sõnul on võimalik, et pidevalt saastatud õhu käes olles on kahju ka püsiva loomuga.
Igal juhul aga on kasulik liiklussaasterohkeid piirkondi võimaluse korral pigem vältida.
