Graafik: Venemaa sõda nihutas viimsepäeva kella seierid hukule lähemale

Maailmas valitsevaid pingeid peegeldava viimsepäeva kella kohaselt lahutab inimkonda maailma lõpust 90 sekundit. Seierite nihutamise eest vastutava ekspertkogu hinnangul pole olnud viimnepäev kunagi varem nii lähedal eeskätt Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse.
Eelnenud kolmel aastal polnud ekspertide sõnul mõtet kellaseireid nihutada. Viimsepäeva kella osutid püsisid maailmalõpust 100 sekundi kaugusel.
Venemaa algatatud sõda seadis ekspertkogu sõnul aga küsimärgi alla, kuidas riigid kaasaegses maailmas omavahel suhtlevad ja on ühtlasi märk rahvusvahelise korra lagunemisest. "Venemaa vaevu peidetud ähvardus kasutada tuumarelva tuletab maailmale meelde, et konflikti paisumine õnnetuse läbi, tahtlikult või valearvestuse tõttu on kohutav risk," märkis ajakirja kolleegium.
Lisaks pole ekspertkogu hinnangul kadunud kuskile bioloogilistest ohtudest, murrangulistest tehnoloogiatest ja kliimamuutusest lähtuvad riskid. Seejuures on sisstung Ukrainasse lisaks tuumasõja puhkemise võimaluse suurendamisele õõnestanud maailma jõupingutusi kliimamuutuste pidurdamiseks.
Kokkuvõtlikult pole olnud maailm ekspertkogu hinnangul oma lõpule kunagi nii lähedal. Kõige kaugemal kujundlikust südaööst oli see vahetult pärast külma sõja lõppu. Toona oli minutiseier maailmalõpust 17 minuti kaugusel.
Tuumateadlaste asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists juures tegutsev ekspertkogu on hinnanud maailma julgeolekuolukorda juba alates 1947. aastast. Kui esialgu keskendus see külma sõjaga kaasnenud tuumarelvadest lähtuvale ohule, siis järgnenud kümnenditel lisandusid sellele ka teistest massihävitusrelvadest ja kliimamuutusest lähtuvad riskid.
"Viimsepäeva kella" idee autor on Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud Alexander Langsdorfi. Tuumafüüsik otsustas hakata maailma 1947. aastal tuumarelvadega seotud ohtudest meeldejäävalt teavitama. Kella visuaalse lahenduse lõi tema kunstnikust abikaasa Martyl Langsdorf ning see hakkas ilmuma tuumarelvaprogrammiga seotud tuumateadlaste asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists esikaanel.
Alates 2007. aastast on teadlastest ja tuumaekspertidest koosnev ekspertkogu võtnud ohuhinnangu andmisel arvesse ka kliimamuutustest ja uutest tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid ohte. Ekspertkogu nõustab muu hulgas 18 Nobeli preemia laureaati.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa