Raamatus "Alice Imedemaal" kohtab kerge vaimuhäire tõttu hulluks kübarsepaks kutsutud tegelast. Tegemist pole täieliku väljamõeldisega, sest vildist kübarate valmistamisel kasutatud elavhõbe oli kandnud piisavalt paljude kübarseppade käitumise hullumeelsuse piirimaile. Viide hullusele tõestas pigem, et tegemist on tõelise kübaravalmistaja ja mitte ilukirjandusliku väljamõeldisega.

Esialgu võib ebatavaliselt normaalsena kõlada ka hullu kübarsepa müüdava peakatte hind, pool guinea'd ehk kümme šillingit ja kuus penni. Briti impeeriumi rahaarvestuse taga varjub siiski veel üks meeletus. Ühe šillingi sai 12 penni eest, 20 šillingi sees oli 240 penni, mille eest sai ühe naela, mis vastas omakorda peaaegu Lääne-Aafrika asumaalt Guineast pärit umbes veerand untsi kaaluvale kuldmündile guinea. Peaaegu, sest puudu jäi veel üks šilling, kuigi mitte alati. Kardetavasti ei olnud selgitus hea, ent see iseloomustas Mandri-Euroopast merega piisavalt eraldi hoitud isepäise impeeriumi traditsioonide tabamatut loogikat.

Kuningriigi rahasüsteem läks kümnendsüsteemile üle alles 1971. aastal. Pool sajandit pole jõudnud guinea'sid ega šillingeid aga kultuurimälust kustutada. Massi- ja pikkuseühikud on endiselt kinni vanas ajas. Üks inglise nael vastab 16 untsile. Unts vastab umbes 20 penni massile, kui iga penn vastab 24 viljaterale.

Inimeste kaaluandmeid võib kohata praegugi esitatuna stone'ides ehk kivimürakates. Ühte taolisesse kivisse mahub umbes 16 naela. Küüne koha pealt mõõdetuna andis pöidla laius kokku umbes tolli. Seegi muutus mõne aja pärast täpsemaks ja tähistas kolme pikisuunas asetatud odratera. Jala sai 12 tollist, kolmest jalast tuli jard ning kahest jardist süld jne. Ühesõnaga, kübarmeister võis hulluks minna ka ilma elavhõbedata. Aju kallal vägivallatsemiseks piisas raamatupidamisest.

Euroopas arenes mõõtmine suurema selguse poole ja päädis kümnendsüsteemiga. Ühtemoodi osadeks jagatava loogikapõhiseks kujunenud kultuuris muutus tavaelu asjade mõõtmine ja neist rääkimine piiriüleselt arusaadavaks. Ühtne süsteem aitas kaubanduse kaudu majanduse kõrval kaasa teaduse arengule.

Taoliste standardite kujunemine ja kinnistumine rajaneb võrguefektil. Nähtusel, milles liikmete lisandumine suurendab kõigi jaoks süsteemi kasulikkust, juhul kui neid ei erista näiteks meri. Mandrist eraldatud britid jäid kinni oma keerulisse süsteemi samuti võrguefekti tõttu, mis rajanes suurel siseturul.

Samal põhjusel asub sealsete autode rool tänase päevani parempoolse ukse juures. Kauge mere taga oli arenemas aga kõigi võimaluste maa, Ameerika. Sinna olid oma kolooniad rajanud mitmed Euroopa suurriigid. Lõpuks, pärast intensiivset sõdimist jäi peale peamiselt ingliskeelse demokraatia-eksperimendina osariikide koondis.

Eripalgeliste kultuuridega kogukond vajas ühtseid mõõtühikuid. Noortes osariikides olid ühed mõõtühikuks kasutatavad "jalad" pärit Inglismaalt, teises regioonis esiplaanil Šoti "jalad" jne. Eriti kurioosne oli õllemõõdikuna levinud pint. Šoti pubis saanuks peaaegu kaks korda suurema kannu kui Inglise pubis.

Arusaadavalt põhjustas taoline olukord tarbetuid pingeid ja segas majanduse arengut. Ühendriikide esimene president George Washington rõhutas juba esimeses riigi oukorda kirjeldavas kõnes, et Ameerika Ühendriikide raha, kaalude ja mõõtude ühtsuse suunas liikumine on väga oluline. Lisaks loodab ta, et selle nimel astutakse kiiremas korras vajalikud sammud. Ühtlustus toimus, aga eeskuju võeti Briti impeeriumis kehtinud süsteemist.

Kolmandana presidendiks valitud Thomas Jefferson pidas endise koloniaalvalitseja mõõtude süsteemi arutult keerukaks. Veel enne valituks saamist tellis ta Prantsusmaalt vajalikud abivahendid. Aastal 1793 purjetaski prantsuse teadlane Joseph Dombey Thomas Jeffersoni palvel Ameerika Ühendriikide poole. Tal oli kaasas kaks eset, mis võinuksid Ameerikat muuta. Üks oli metallist silinder, mis kaalus täpselt ühe kilogrammi. Teine oli vaskvarras, mille pikkus vastas kriipsupealt ühele meetrile.

Dombey ei jõudnud aga Ameerikani. Laev triivis kursilt kõrvale ja selle vallutasid Inglise piraadid. Laevalt piisavalt väärtuslikke asju leidmata otsustati nõuda inimeste eest lunaraha. Pantvangid jäeti Kariibi meres asuvale Montserrati saarele. Seal nad ka lõpuks lunastamist oodates surid ning USA jäi kinni vanasse mõõtude ja kaalude süsteemi.

Ameeriklased valmistasid sajandivahetuse paiku Marsile saatmiseks maru kalli uurimissondi. Tagantjärele võib selle nime Maru pidada meeleoluga üle saja miljoni dollari suuruse kulutuse mõõtühikuks. Ligemale 500 kilogrammi raskune sond jõudis peaaegu sihtmärgini ja kadus seejärel teadlastele teadmatus suunas. Hiljem selgus, et osa Ameerika insenere juhindusid rahvusvahelisest meetersüsteemist. Teised olid lähtunud lennujuhtimisel imperiaalsetest mõõtudest.

USA-sse saadetud meetersüsteemi etalonide röövimisest möödub 230 aastat. Tundub pikk periood kaotuste tasategemiseks. Vahepeal püüdsidki mitu USA presidenti meetersüsteemile üleminekut taaskäivitada, kuid edutult. Meie arvame aga, et maailm on edumeelne.

Nõustugem siis, et meie progressiivsuse mõõdus on viis osa optimismi, neli osa hullumeelsust ja kuus piraadi habemekarva, pikisuunas.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".