Õpivõime päästab sisalikud tulekahjust
Sisalike ärgas õpivõime aitab neil tõenäoliselt metsatulekahjust pääseda. Hispaania ja Ameerika teadlased on avastanud, et üht teatavat liiki sisalikud jätavad tulekahjupragina meelde ja tunnevad selle hiljemgi ära.
Uuring sai alguse Valencia Ülikooli teadlase Lola Álvarez-Ruizi tähelepanekust, et Ameerika Ühendriikides möllanud metsatulekahjudest pääseb sisalikke liigist Sceloporus occidentalis rohkem kui mõnesidki muid loomi.
Sugenes mõte, et need sisalikud oskavad lähenevat tulekahju millegi järgi juba varakult märgata. Nii asusidki Álvarez-Ruiz ja ta kolleegid Californias välikatseid tegema.
Katseid tegid nad nii sellistes kohtades, kus aasta varem oli olnud suur metsatulekahju, kui ka sellistes kohtades, kus ei olnud tulekahju kaua olnud.
Nad seadsid neisse paigusse üles valjuhääldid ja mängisid ette mitmesuguseid helisid, jälgides ise binokliga, mida sisalikud helisid kuuldes teevad.
Ettemängitud helisid oli neljasugust: tulekahju pragin, pistriku hüüd, ja kahe sisalikele ohutu linnu sädin — üks selline, mida sisalikud olid kindlasti kuulnud, teine selline, mida nad kindlasti kuulnud ei olnud.
Binoklist paistis, et niisuguses piirkonnas, kus hiljuti oli tulekahju olnud, ilmutasid sisalikud tulepragina peale kohe ärevust ja vaatasid valjuhääldi suunas keskmiselt 3,2 korda minutis.
Piirkonnas, kus tulekahju ei olnud olnud, oli sisalikel ärevuse märke vähem ja nad pöörasid heliallika suunas pilgu keskmiselt vaid korra minutis.
Huvitav oli see, et ilma tulekahju kogemuseta sisalikud reageerisid pistriku hüüu peale märksa suurema ärevusega kui tulekahju näha ja kuulda saanud sisalikud.
Teadlased järeldavad, et tulekahju kogenud sisalikud hindavad tulekahju palju suuremaks hädaohuks kui näljast röövlindu.
Álvarez-Ruiz ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Animal Behaviour, et tulekahju kartmine ei ole neil sisalikel kaasa sündinud käitumisjoon, vaid õpitud.