Mudilased lähevad kutsudele meelsasti appi
Juba väikesed lapsed saavad aru, et ka loomadel on oma soovid ja tahtmised. Enamgi veel, lapsed enamasti ka aitavad toredatel loomadel jõudumööda oma soove ja tahtmisi täita.
Ameerika teadlased eesotsas Rachna Reddyga Duke'i Ülikoolist võtsid katseisikuteks kahe-kolmeaastaseid lapsi. Peale selle võtsid nad endale appi ka kolm toredat koera.
Katsetes loodi olukord, kus koertel võis tekkida soov saada kätte mõnda maitsvat toidupala või huvitavat mänguasja, lastel aga võimalus koera tema soovi täitmisel aidata.
Selgus, et mõnikord mõni laps mõnda koera aitas, mõnikord mõni mõnda aga mitte.
Lähem analüüs näitas muu hulgas, et kui koer ise toidupala või mänguasja vastu huvi ilmutas, siis aitas laps teda kaks korda tõenäolisemalt kui huvi ilmutamata jätmise korral.
Veel tuli välja, et kui lapsel endal oli kodus koer, siis aitas ta katsekoera suurema tõenäosusega. Aitamist soodustas ka koera elavaloomulisus. Toidupala aitasid lapsed koertel meelsamini kätte saada kui mänguasja.
Reddy ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Human-Animal Interactions, et juba väikestel lastel ongi välja kujunenud oskus mõista ka loomade soove ja kalduvus loomi nende soovide täitmisel aidata, just nii nagu teadlaste hüpotees oligi.
Uuring oli teadlaste sõnul oluline, sest kuigi inimeste soovide mõistmise oskus ja inimeste soovide täita tahtmise kalduvus on väikestel lastel juba teaduslikult tuvastatud, oli liigiülene prosotsiaalsus, nagu nähtust teaduslikumalt nimetatakse, jäänud laste puhul seni veel põhjalikumalt uurimata.
Nüüd, mil nähtus on kindlamini teada, saavad teadlased seda kindlamini konstrueerida mitmesuguseid vajalikke teooriaid, näiteks käitumisjoonte evolutsiooni kohta.
Lapsi oli katses ligi sada, poisse ja tüdrukuid enam-vähem pooleks; peaaegu pooltel lastest oli endal ka kodus koer.
Valim oli seega päris suur ja vaatlustingimusedki korralikult ühtlustatud, nii et tegu ei olnud kaugeltki lihtsalt argieluliste tähelepanekutega, mida ju peredes ikka tehakse, vaid tõesti teadusega.