Maaülikooli teadlased täiendasid Ecuadori seenesääsklaste ridu

Eesti Maaülikooli teadlased avastasid Ecuadorist 15 uut seenesääsklaste perekonda Zygomyia kuuluvat sääseliiki.
Bioloogid loevad Andide mäestiku troopilisse kliimavöötmesse jäävat osa üheks kõige mitmekesisemaks ja endeemide rikkamaks bioloogilise mitmekesisuse tulipunktiks maailmas.
Eelnevate hinnangute kohaselt leiab Lõuna-Ameerika mandri põhja- ja lääneosas laiuvalt 1,5 miljonilt ruutkilomeetrilt kuuendiku kogu maailma liigirikkusest. Paljusid sealseid liike ei leia mitte kusagilt mujalt maailmast. Samas on uuritud piirkonna loodust siiani väga puudulikult ja tähelepanuta jäänud mitmeid pisielukaid.
"Tähelepanuväärne on asjaolu, et kõik 15 uut liiki koguti väga lühikesel ajaperioodil ja sisuliselt ühest metsatukast Yanayacu bioloogiajaama lähistelt 2200 meetri kõrgusel," selgitas uurimuse juhtautor vanemteadur Olavi Kurina. Vanemteadur lisas, et korraga nii suure arvu liikide kirjeldamine pole sugugi igapäevane.
Seenesääsklaste perekonda Zygomyia kuuluvad liigid on 2–5 mm pikkused, värvuselt kollakad-pruunikad, mõnikord laiguliste tiibadega. Kokku on neid praeguseks maailmas teada teada 104 liiki. Nendest 30 elab Lõuna-Ameerikas, kuid ilmselt on tegelik liigirikkus seal kordades suurem. Eestis on teada üheksa selle perekonna liiki. Zygomyia liikide valmikuid kohtab varjulistes metsades, vastsete toitumissubstraat on aga seenemütseelist läbikasvanud kõdu.
Uusi liike eristati nii morfoloogiliste kui ka geneetiliste tunnuste põhjal. Nimed anti liikidele morfoloogiliste erisuste ja uurimistöösse panustanud kolleegide järgi. Üllatav on liikide väga oluline omavaheline geneetiline erinevus. "Uute liikide mitokondriaalse DNA (COI geeni 5' lõik) erinevus oli uutel Ecuadori liikidel 10,2–18,1 protsenti. Samas teadaolev holarktiliste liikide keskmine erinevus seenesääsklaste hulgas on 6,97 protsenti," rääkis artikli kaasautor Erki Õunap.
Uurimus sai teoks Eesti Maaülikooli, Saksamaal Bonnis asuva Alexander Koenigi nimelise Zooloogiamuuseumi (ZFMK) ja Ecuadori Rahvusliku Bioloogilise Mitmekesisuse Instituudi (INABIO) koostöös ja avaldati ajakirjas Zootaxa.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa