Kleptoparasitism on paljude loomade, eriti lindude seas levinud nähtus. Nimetatud loomade hulka kuulub ka inimene, kes ei jää lindudele eriti palju alla. Kuivõrd see esineb evolutsiooni käigus laiali hargnenud liikide seas, on tegemist väga vana nähtusega, mis pärineb algusaegadest, kui liigid jagasid ühiseid esivanemaid. Teiseks peab olema nähtus kuidagi kasulik. Vastasel juhul poleks kleptoparasitsim samaaegselt iseseisvates liikides tänapäevani alles püsinud. Sõna tähistab varastavat parasiteerimist ehk teiste arvelt elamist.

Evolutsiooni keerdkäikude loomulikkusest hoolimata seostavad erinevate inimkultuuride moraalikoodeksid varastamist negatiivsete tähendustega. Ilmselt on siingi tegemist evolutsioonilise dünaamikaga, mille tulemusel püütakse varastamine hoida kasulikkuse piirides.Kui näpatakse liiga paju, on see halb nii ohvritele kui ka varastele.

Väiksemas mahus talub kogukond teatud koguses individuaalset valu. Samas võimaldab see vähestele liikmetele raskest olukorrast pääsemist. Jah, varastamine on sotsiaalne nähtus ja selle põhjuseid tuleb otsida mitte indiviidide vaimsetest või isiklikest seisunditest, vaid sotsiaalsest korraldatustest.

Teise ootamatu järeldusena leidub varastamisele moraalseid õigustusi. Varastamine on õigustatud vähemalt kahes olukorras. Need on ellujäämine ja sotsiaalne kohandumine. Näiteks leidub pea igas ühiskonnas kodutuid. Ükskõik milline poleks indiviidi konkreetne roll, on kodutute olemasolu märk ebapiisavalt arenenud ühiskonnast. Ühiskonda kuuluv kodutu püüab pisivargustega ellu jääda.

Tegemist on ühiskonna ja selle liikme sotsiaalse kohastumisega. See tähendab, et ühiskond korraldab oma elu just selliselt, et osa selle liikmetest peavad ellujäämiseks varastama. Viimane pole hea küll üksikisiku vaates, aga kes ütles, et selline ühiskond on hea. Ühiskonnaliikmete hooletusse jätmisest põhjustatud surm oleks veelgi ebamoraalsem. Ebamoraalseks jäävad alati vargused korrumpeerunud ajenditel, põhjustades ebaõiglust ja suurt kahju.

Valgevene ühiskond elab keerulisel perioodil. Riigi juhtimisstiil on diktatuur. See tähendab automaatselt kodanike varade ja vabaduse legaliseeritud varastamist. Nõnda on riigi alamate elu raske ning vaene. Vaesuse tõttu kipuvad alamad omakorda riigi tagant varastama, tajudes instinktiivselt teatud moraalset õigustust. Taolises olustikus on mõistetav, miks kehtivad Nõukogude-aegses kultuuris vargust taluvad kirjutamata seadused. Suures pildis on tegemist ajutise, vahest paari põlvkonna pikkuse episoodiga, sest mastaapselt varastamist taluv ühiskond ei ole jätkusuuteline.

Kaasosalisuse tõttu Ukraina-vastases agressioonis seadsid demokraatlikud riigid Venemaa kõrval sanktsioonid ka Valgevenele. Kaasaegse ühiskonna protsessid rajanevad märkimisväärses osas tarkvara juhitud tegevusvoogudele. Lisaks väljenduvad looming ja teadustulemused mitmesugustes intellektuaalomandi vormides, mille levik tekitab lisaks heaolule arengustiimuleid uue vaimse vara loomiseks.

Valgevene juhtide poliitilised valikud lõikavad riigi nendes tähendustes progressiivsest maailmast lahti. Riik jääb veelgi vaesemaks. Osaledes sõjas, põhjustades kahju naabrile ja endale, ilma kasu lootuseta, on hullumeelne valik. Võib arvata, et diktatuur kukub peagi kokku.

Enne püütakse ellujäämiseks varastada, püüdes kasutada eelpool toodud moraalset argumenti. Nimelt kinnitas Valgevene liider 3. jaanuaril seaduse, mis seadustab riigis intellektuaalomandi vargused.

Seaduse sissejuhatuses on järgmine põhjendus: info- ja sideinfrastruktuuri toimimise tagamiseks, digitaalse arengu tingimuste ja infoturbe taseme tõstmiseks, ühiskonna vaimse ja moraalse potentsiaali arendamiseks, maailmakultuuri saavutustele ja kaasaegse elu sündmustele juurdepääsu tagamiseks on lubatud kasutada järgmisi intellektuaalomandi objekte ilma õiguste valdaja nõusoleku või loata. Lisaks võidakse loata võtta kasutusse välismaiste ebasõbralike organisatsioonide intellektuaalset vara.

Paistab, et riigi valitsejad elavad vaimses videvikutsoonis, mõistmata kurjuse ja aususe piire. Samast seadusest leiab ka punkti, millega püütakse seda ilmsemalt mingil moel täita rahvusvahelise intellektuaalomandi organisatsiooniga sõlmitud leppeid.

Lühildasest seadusaktist leiab punkti, milles nõutakse, et algupärase omaniku loata tarkvara, filmide, muusika ja muu intellektuaalomandi kasutajad peavad kandma riigi kontole hüvitist. See tähendab, et varastada võib, aga riik võtab selle eest lõivu. Seadus lubab, et kui varaliste õiguste algupärane omanik sinna kogunenud rublasid kolme aasta jooksul ei küsi, läheb see riigikassasse.

Valgevene arendab kleptoparasitismi uut vormi, mida looduses pole varem esinenud, mis juhul, kui ei tapa, peaks tegema tugevamaks. Seda on aga raske uskuda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".