Kuritegevus on elu laitmatu peegeldus. Midagi sarnast füüsikamaailmas nähtavale sümmeetriale, milles mateeriat varjutab antimateeria, elektronile vastab positron jne. Kokku saades neelavad teineteise, mõlemad kaotavad ja alles jääb valgussähvatus. Seetõttu ei taha laitmatu elu halvaga kohtuda ja vastupidi. Mõlemad on aga teineteise külge aheldatud kokkulepete ja seadustega. Ühed juhinduvad neist ja teised püüavad neid reegleid rikkuda.

Ausad kodanikud usaldavad näiteks kodusest madratsist rohkem panku ja viivad oma raha sinna hoiule. Seadused nõuavad, et pangad hoiaks raha heaperemehelikult ja annaksid need omanikule küsimise peale tagasi. Seadused ei luba kellelgi teise võõrast raha omastada ega panku röövida. Kurjategijad rikuvad seadust. Nii on olnud see panganduse algusaegadest peale, hoides hea ja halva vahel omapärast tasakaalu, teatud normaalsust.

Aeg-ajalt tasakaal häirub, kui üks pool suudab kallutada senise normaalsuse piire enda kasuks. Ent see ei saa nii jääda. Maailm jääb ootama, kuni ühele poole kaldu süsteem vajub seejärel vastaspoolele kreeni. Näiteks kui pank on väga turvaline, muutub seal raha hoidmine kallimaks. See ei ole jällegi kasulik raha omanikule. Teatud valulävest alates võib ta raha pangast välja võtta ja uuesti madratsi vahele panna, kuni muutub kodude röövimine väljakannatamatuks. Tasakaal häirub ja eelistab mõneks ajaks pättide poolt.

Teise sündmusteahela järgi ajendab tugev turvalisus kurjategijaid arendama omi tööriistu ja meetodeid. Selle tulemusel sünnib uusi kuritegevuse vorme. Selliseid, mille suhtes puudub laitmatul elul kogemus ja enda kaitsmise oskus. Sarnaselt eelmisele näitele kaldub tasakaal seejärel kurjategijate poolele. Nemad ära ei kao, kuna kujutavad laitmatu elu külge aheldatud paratamatut tegelikkust. Hea ja halva dualism kordub ju igas inimeses.

Seega tasub mõelda, kuidas suhtuda Taanist saabunud uudisesse, et lõppenud aastal ei toimunud kuningriigis ühtegi pangaröövi. Pangatöötajaid ühendava ametiühingu esindaja sõnul on tegemist omamoodi imega, sest iga röövimisepisood mõjub rängalt nii konkreetses juhtumis osalenud töötajatele kui ka kogu pangandusele. Levib ärevus, sest keegi ei tea, millal tema võib samasugusesse olukorda sattuda.

Praegu on näiteks pooleli 12 pangaröövi ohvriks sattunud töötaja kahjude hüvitamise juhtumi käsitlused. Röövid leidsid aset aastatel 2002–2018. Pikana näiva protsessi üks põhjus on vägivaldse ja traumeeriva sündmuse põhjustatud psüühikahäire eripära ning tihti aastaid hiljem antud diagnoos. Aastal 2000 korraldati riigi pankades 221 röövi ehk peaaegu üks rööv igal pangapäeval. Viimased viis aastat oli trend selges languses. Aasta kohta tuli riigi peale keskmiselt kümmekond röövi.

Nüüd märgati siis mõningase üllatusega, et keegi ei käinudki viimasel aastal panka röövimas. Oodatavalt tulevad taolise teabe peale esile need, kes peavad positiivset kurioosumit enda teeneks. Riigi panku koondav keskorganisatsioon peab tulemust aastatepikkuse koordineeritud pingutuse viljaks, mille käigus arendati kaameravalvet, signalisatsioonisüsteeme, tihendati koostööd politseiga ja vähendati sularaha hoidmist.

Peamine põhjus on seda ilmsemalt sularahata arveldamise levik. Aastal 2017 kasutati sularaha umbes igas neljandas-viiendas tehingus. Üle-eelmiseks aastaks oli vastav näitaja juba umbes poole väiksem ehk seda kasutati umbes igas kümnendas tehingus. Taani suuremas pangas pakub sularahaarveldusi vaid üks pealinnas ja selle järel suuruselt teises linnas, Aarhusis asuv pangakontor.

Pangaröövidega hangitud sularaha muutus kalliks ja ebamugavaks. Kurjategijad kohanevad ja röövivad rohkem digitaalses formaadis raha. Töö on küll keerukam, aga see-eest risk väiksem ja tulusus kõrgem, märgivad ka Taani eksperdid.

Pangarööv on midagi, mille kohta on igal tavakodanikul üpris hea arusaam. Seevastu alanud ja järgnevatele aastatele ennustatavatest rahast ilma jäämise riskidest on teave minimaalne. Võimalike rünnakute suund on muutunud pangatelleri aknast kordades suuremaks. See võib juhtuda kodudes lugematutel teadmatust ära kasutavatel viisidel.

Rünnatakse internetiühendust, servereid, turvalisesse ettevõtluses rakendatavasse tarkvarasse istutatakse salauksi, organisatsioonid lekitavad ise rööve soodustavat teavet, röövimistes osalevad agressiivsed rahvusriigid, levivad arvutiprogrammide loodud enneolematud petuskeemid jne.

Nõnda olnuks vanamoodsalt küll valus, aga ka vanamoodsalt magusvalus teada saada, et Taani pätid eelistavad endiselt panku röövida.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".