Valgusest kiiremale vaatlejale paistaks maailm kummaline
Kuidas paistaks meie maailm vaatlejale, kes liiguks valgusest kiiremini? Kindlasti erineks vaatepilt märkimisväärselt sellest, mida näeme meie teiega, kes me Einsteini järgi ei saavuta kunagi päriselt valguse kiirustki, rääkimata selle ületamisest.
Rühm Poola füüsikateoreetikuid on pärast pikka juurdlemist jõudnud järeldusele, et valgusest kiirem vaatleja näeks aineosakesi liikuvat ühekorraga mitmes paigas.
Andrzej Dragan Varssavi Ülikoolist, Artur Ekert, kes tegutseb Inglismaal Oxfordi Ülikoolis, ja veel mõned kolleegid kirjutavad ajakirjas Classical and Quantum Gravity, et sellise vaatleja jaoks koosneks aegruum ainult ühest ruumimõõtmest, aga tervelt kolmest ajamõõtmest.
Tavaliste inimeste jaoks on teatavasti hoopis ruumimõõtmeid kolm ja ajamõõdet üksainus.
Tuleb välja, et sellises kummalises ülevalguskiiruselises maailmas, mida Dragan, Ekert ja kaaslased matemaatilise rangusega kirjeldavad, ei oleks midagi loogiliselt vastuolulist.
Samad teadlased on juba varem käinud välja mõtte, et valgusest kiiremini liikuva vaatleja jaoks võib Einsteini üldrelatiivsusteooria täieneda mõnede kvantmehaanika põhiprintsiipidega.
Kahe aasta eest avaldasid nad artikli, kus kirjeldavad sellist täienemist kahemõõtmelises aegruumis, kus on üks aja- ja üks ruumimõõde.
Nüüd on nad relatiivsusteooria ja kvantmehaanika lõimingut edasi laiendanud neljamõõtmelisse, kolme aja- ja ühe ruumimõõtmega aegruumi.
Enam kui sada aastat tagasi rajas Albert Einstein oma relatiivsusteooria kahele eeldusele — Galilei suhtelisuspõhimõttele ja valguse kiiruse konstantsusele.
Dragani ja Ekerti sõnul õnnestus neil jätta need mõlemad printsiibid ka oma teoorias kehtima. Samas tuli neil selleks niisugune põhiline füüsikamõiste nagu kiirus mõnevõrra ümber defineerida.