Mark Zuckerbergi juhitud Meta on pakkunud viimasel ajal toitu mitmetele uudistsüklitele. Aeg liigub kiiresti. Inimeste ajaarvestus pole sellise tempoga veel harjunud. Sestap mäletatakse veel Cambridge Analytica skandaali, nagu see juhtunuks alles eile. Facebooki kasutajate manipuleerimise juhtumi kuumad päevad jäid aastatesse 2016–2019, mille lõpus USA föderaalamet määras firmale rekordilise viie miljardi dollari suuruse trahvi.

Samal aastal tegi Facebook algust oma küberraha, Libra projektiga. Algatusega tulid kaasa 28 tuntud ja suurt ettevõtet, nagu Uber, Vodafone, Spotify, Paypal, Visa ja Mastercard. Sama aasta lõpuks oli mainitud kollektiivist lahkunud 25 ettevõtet. Keegi ei söandanud sellega edasi minna, kartes USA ametkondade vastuseisu.

Vahepeal leidis aset veel mitu väiksemat kasutajate andmete lekkimise, nendega manipuleerimise ja poliitikute sõnumite talumise või keelustamisega seotud skandaali. Aastaks 2021 ületas varasemaid juhtumeid vilepuhuja Frances Haugeni dokumendileke ja tunnistused seoses alatute äritavadega.

Firma enda uuringud kinnitasid, et nende teenused ohustavad noorte tervist ja ka elu, aga sellest hoolimata püüti laste sõltuvust teenusest süvendada. Öeldi, et Zuckerberg eelistas raha inimeludele. Facebooki endise analüütiku päevavalgele toodud paljastusi peeti ettevõtte ajaloo kõige ohustavamaks skandaaliks.

Millegipärast jätsid kõik need juhtumid avalikkuse suhteliselt ükskõikseks. Need isegi meelitasid teenuseid kasutama, sest firma börsiväärtus vaid suurenes. Firma väärtus ületas triljoni dollari piiri 2021. aasta augustis. Pole teada, mida peadirektor Zuckerberg sellest õppis, aga vähemalt polnud tulemus hea. Sama aasta sügisel muutis börsifirma kohta ainulaadse kuningliku võimuga juht ettevõtte nime Metaks ja teatas, et firma laieneb virtuaalsesse metasfääri.

Kinnisvaramaakleritel on kombeks öelda, et kui asju tuleb juurde, siis maad juurde ei tule. Sellega viidatakse vajadusele osta kohe ja praegu, mitte oodata homseni. Virtuaalses metasfääris oleks maad piiritult. Piisanuks pelgast mõttest ja soov oleks täitunud. Loomulikult väikese tasu eest, sest metasfäär kuulub Metale. Firma oli aastaid varem omandanud virtuaalreaalsuse prille tootva Oculuse ja oli neid müünud umbes kümnele miljonile kliendile. Neist piisanuks uue maailma esialgseks sisustamiseks.

Kuumad teemad olid veel tehisintellekt, küberraha, NFT-d ja digitaalsed tehinguplatvormid. Kõiki iseseisvaid tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid kokku liites hakkas kuvanduma pilt uuest internetist Web 3.0-st. Küberrahadest arenenud plokiahela tehnoloogiaga olnuks tagatud kõikidele vaba ja vahetu suhtlemine, kaasarvatud kaubandus ja miks mitte kogu elu, aga seda siis üha enam virtuaalses keskkonnas. Ärkad hommikul virtuaalmaailmas, käid seal tööl või koolis, suhtled ja toimetad kõikvõimalikul moel ega muretsegi enam filosoofide vaimse seisundi pärast, kui nad arutlevad, kas elu on simulatsioon.

Ometi oli kusagil veel see päris maailm. Zuckerberg oli aga veendunud, et tulevik asub loodusseadusi trotsivas metaversumis. Ta ei piirdunud fantaseerimisega, vaid investeeris keskkonna arendamisesse miljardeid dollareid. Raha tal ju oli. Pealegi olid investorid näidanud juba triljoni dollariga, et nad usuvad tema juhtimisse. Siin ta eksis.

Metaversumi arendamisesse kulutatud 15 miljardi dollariga saadud tulemus valmistas suure pettumuse. Zuckerberg teatas oktoobris, et on teinud vigu. Firma peab loobuma 11 000 töötajast. Nende viimase kvartali kasum vähenes 52 protsenti. Firma triljoni dollarini küündinud väärtusest kadus lühikese ajaga 70 protsenti ehk umbes 600 miljard dollarit.

Sisuliselt on endine Facebook nüüd sama palju väärt, kui see oli viimati aastal 2016. Need, kes ostsid firma aktsiaid ja hoidsid neid tänaseni, nägid korraks midagi enneolematult sätendavat ja on praeguseks miinuses.

Vahest usuvad nad, et kõik muutub peagi paremaks, Meta oli metaversumiga ajast ees ja tegemist on hetkelise komistamisega? Juhul kui tulevik asub tõesti virtuaalruumis, siis kui kaua peaks ootama?

Mõne aasta suudaks investorid kannatada. Natukene kauem ja usk, õigemini väärtust kaotav raha otsib endale uue kasvupinnase. Võimaliku vihje praegustest hoiakutest ja huvist leiab seoses Euroopa Komisjoni algatusel loodud 387 000 eurot maksnud metaversumi keskkonnas korraldatud galaüritusega.

Uhkelt välja reklaamitud sündmusele tuli kohale ainult viis külalist. Komisjoni eesmärgiks oli meelitada 18–35-aastaste, niinimetatud TikToki ja Instagrami põlvkonda, tutvuma nende tegevusega, eeldatavalt neid köitvas vormis ja keskkonnas. Sama põlvkond peaks olema ka Zuckerbergi uue ajastu maailma peamine "elanikkond".

Tulemus pole kuigi julgustav. Järsku on tulemus aga just julgustav, et päris kõik pole veel kadunud?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".