Vasest mündile märgitud väärtus võib olla väiksem selle valmistamiseks kulunud materjali omahinnast. Kaasaegse elu oluliste asjade seas on vask on üks suurtest nähtamatutest elevantidest. Seda võetakse elu loomuliku osana. umbes nagu õhku. Vähesed tulevad mõttele, et erinevalt õhust ei pruugi vaske kõigile jaguda.

Teiste sõnadega võivad teatud loomulikkusega oodatud tulevikust jääda mõned selle tahud teostamatuks, näiteks praeguse autopargi asendumine elektriajamit sisaldavate sõidukitega. Esialgu võib tunduda lihtsa populaarteadusliku faktina, et menukas Tesla autos on umbes kolm kilomeetrit vasktraati. Ent seda võiks vaadata ka läbi raamatupidaja prillide. Vasevajadus puudutab kõiki elektrienergiat kasutavaid automarke.

Probleemi teadvustamise järel on uuemates mudelites vasekasutust suudetud vähendada umbes kilomeetrile ja tulevikus loodetakse kokku hoida veel mõned sajad meetrid. Ometi, sisepõlemismootoriga sõiduki ehitamiseks kuluva umbes paarikümne kilogrammi vasega võrreldes kulub seda piiratud saadavusega maaki elektriajamiga autole neli korda ja autobussile umbes 20 korda rohkem.

Tänasel päeval vurab maailma teedel umbes kümme miljonit elektrimootoriga autot. Järgmise kahe aastaga ennustatakse nende arvu neljakordistumist. Pelgalt lõppeva aasta vajaduse katmiseks kasutati elektrisõidukite tootmiseks 1,1 miljon tonni vaske. Antud arvestuses peaks vase vajadus lähiaastatel loodavate uute autode tootmiseks kasvama aastas umbes nelja miljoni tonni võrra. Sellest võib maha arvestada umbes miljon tonni valmistamata jäävate sisepõlemismootoritega autode arvelt.

Maailmas on suurim vasetootja on Tšiili, mille aastane toomismaht on umbes 5,6 miljonit tonni vaske. Suuremaid tootjaid leidub veel Peruust, Kongost, USA-st ja Hiinast. Nende tootmismahud moodustavad Tšiili vastavast näitajast aga vaid tühise osa. Kõigi tootjate pingutustest hoolimata ennustatakse lõppeva aasta vase puudujäägiks 325 000 tonni, mis peaks stimuleerima hinnakasvu kaudu tootmise arendamist.

Vase tonni hind oli 2020. aasta märtsis umbes 4580 dollarit ja ületas käesoleva aasta märtsis 10 000 euro piiri. Sõda Ukrainas ja maailma majanduse kehva seisu põhjalt ennustatud majanduslanguse tõttu oodatakse maailma vasevajadusele ajutist langust. Suures pildis nähakse siiski tootmise kasvamist, kasvades aastas umbes 2–3 protsenti.

Majanduslanguse ja vase tootmise kasvu kiuste ennustatakse, et taastuvenergeetika arengu ja elektriajamiga autode tootmise võidujooksus vallandunud kasvutempod ületavad vase tootmise juurdekasvu näitajaid ja põhjustavad peagi globaalse pudelikaela.

Küsimus ei ole ju ainult autodes. Käesoleval aastal lisandunud päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite tootmiseks kulus samuti peaaegu miljon ehk 825 000 tonni vaske. Seoses riiklike taastuvenergeetikaga seotud poliitikate, autotööstuse transformatsiooni ja uue põlvkonna sõidukite laadimiseks vajaliku taristu arendamisega ennustatakse, et 2030. aastaks seistakse silmitsi umbes kuue miljoni tonnini ulatuva vase puudujäägiga.

Kuis vasele pole asendust leiutatud ja seda kasutatakse igasugustes elektrit tarbivate seadmete ehitamiseks, võib vase nappus ohustada kogu käimasolevat elektrienergeetikale siirduva majanduse toimimist. Lahendusena loodetakse vasekaevanduse kiirele arengule. Sõna kiire on aga suhteline. Praegu töötavad vasekaevandused tootmisvõimsuse piiril.

Täiendava mahu lisamine ei ole lineaarne protsess, kuna ilmselt on lihtsamini kaevandatav maak juba maast üles võetud. Nõnda kasvab täiendava tootmise hind hüppeliselt. Lisaks suurtele investeeringutele vajavad muutused märgatavalt ajamahukat tööd. Samuti ei tohi unustada poliitiliste kokkulepete prognoosimatust. Reaalsusega arvestades ootab alanud kümnendi keskel maailma ees vasekriis. Sellele lisavad omakorda vürtsi Ladina-Ameerika riikide poliitiline ebastabiilsus ja võimalik, et viis aastat kestev üleilmne majanduslangus.

Toodud sünge nägemuse varjus võib oodata ühe tegevusala hoogustumist. USA-s hinnatakse aastaseks varastatud vasega teenitud tuluks paari aasta taguste hindade põhjal umbes miljard dollarit. Hinnang ei sisalda varguste ohvritele tekitatud majanduslikku kahju. Innukate rahvusvaheliste ostjate, kasvava ekspordi ja küsitava päritoluga vase puhul kõrvale vaatavate kasule orienteeritud inimeste tõttu on lihtne mõista, miks muutuvad vasevargused peagi taas päevakorralisteks uudisteks.

Selle üheks innovaatiliseks ilminguks võib kujuneda elektriajamiga autode vargus. Neist juba varastatakse suuri akuplokke, kokkuvõtlikult pole autost vargale eriti palju kasu peale selles leiduva vase. Sellest ehitatakse otseloomulikult uusi elektriautosid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".