Ameerika Ühendriikide ja Kanada teadlased uurisid, kuidas mõjutavad katseisikute muljet fotodel kujutatud inimestest nende inimeste väidetavad poliitilised eelistused.

Brittany Cassidy Greensborost Põhja-Carolina Ülikoolist, Colleen Hughes Montrealist McGilli Ülikoolist ja nende kolleegid näitasid Ameerika üliõpilastest katseisikutele neile tundmatute inimeste fotosid. Fotosid näidati kahekaupa ja teadlased küsisid, kumb neist kahest inimesest tundub meeldivam ja asjatundlikum.

Mõnikord oli fotode juures kirjas ka neil kujutatud inimeste poliitiline eelistus Ühendriikide kahe peamise erakonna, vabariikliku ja demokraatliku partei suhtes, mõnikord mitte.

Kui eelistus oli märgitud, siis oli see mõnikord tõesti selline, nagu fotol olnud isik oli öelnud, mõnikord aga teistsugune. Seda selleks, et tulemuste analüüsil võiks välistada kõrvalisi tegureid, kaasa arvatud võimalust, et ühe partei pooldajad võivadki kes teab mis tunnuste põhjal mõnele katseisikule teistest meeldivamad või ebameeldivamad tunduda.

Selgus, et katseisikute veendumus fotodel olnud inimeste meeldivuse või ebameeldivuse, asjatundlikkuse või asjatundmatuse kohta oli tugevam siis, kui nende erakondlik eelistus, olgu tõeline või mitte, oli mainitud.

Teises katsevoorus lasti katseisikutel kõigepealt oma arvamus fotodel olnud isikute kohta välja öelda ja alles seejärel tehti teatavaks nende poliitiline eelistus.

Selgus, et kui pärast selle info teada saamist katseisikute arvamust uuesti küsiti, siis oli arvamus tihtipeale muutunud ja just katseisiku enda poliitilise eelistusega sobivas suunas.

Cassidy ja Hughes järeldavad ajakirjas Plos One, et poliitilisel eelistusel põhinevad tajumõjustused võivad ilmneda juba väga esmastel tajutasanditel.

Nad loodavad, et nende uuringust on koos edasiste uuringutega abi erisuguste poliitiliste ideoloogiate pooldajate vaheliste pingete leevendamisel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.