Ühesugustel kaladel võib olla erisugune iseloom
Isesuguste iseloomude olemasolu ei iseloomusta ainult inimeselooma, vaid on omane paljudele teistelegi.
Kas olendi iseloom kujuneb peamiselt geenide või elukeskkonna mõjul, on küsimus, mida on arutatud ammusest ajast; praeguste arusaamade järgi mõjuvad omajagu mõlemad tegurid.
Ühest värskest teadusuuringust aga ilmneb nüüd, et ka niisugustel isenditel, kes on omavahel geneetiliselt identsed ja elanud täiesti ühe- ja samasuguses keskkonnas, võib iseloomujoonte vahel ilmneda märkimisväärseid erinevusi.
Vähemalt on see nii mõnede väikeste kalade puhul.
Kate Laskowski ja David Bierbach Saksamaal Berlinis asuvast Veeökoloogia ja Siseveekalanduse Leibnizi Instituudist tegid katseid kaunite kirevkaladega (Poecilia formosa), kes elavad Põhja-Mehhiko ja Texase mageveekogudes.
Need kalad paljunevad ainult partenogeneetiliselt, viljastamata marjast, nii et ühe isendi kõik otsesed järglased on täpselt ühesuguste geenidega. Peale selle ei vaja järglased ka päevagi lõimetishoolet ehk saavad eluga algusest peale iseseisvalt hakkama.
Sellised lähtetingimused võimaldasid Laskowskil, Bierbachil ja kolleegidel korraldada kergesti katse, kus omavahel võrreldavatel kaladel saadi nii geenid kui ka elukeskkond seada võimalikult täpselt ühesuguseks.
Jäi üle vaid jälgida kalade käitumist, panna tähele individuaalseid eripärasid ja sarnasusi ning teha sellest järeldusi iseloomujoonte erisuste või sarnasuste kohta.
Katsekalade elu jälgis esimese kümne elunädala jooksul täppisvideosüsteem. Salvestisi analüüsides selguski, et juba esimesel elupäeval avaldus täiesti ühesuguste geenidega ja täiesti ühesugustes tingimustes elavate kalade vahel süsteemseid käitumiserinevusi, mis jäid püsima ja isegi süvenesid järgneva vaatlusaja jooksul.
Samad teadlased on sama liiki kaladega samalaadseid tulemusi saanud varemgi, kuid praeguse uuringu tähtsus seisneb selles, et iseloomuerinevusi märgatigi juba kalade esimesel elupäeval.
Millest need erinevused täpselt sugenevad, võib praegu vaid oletada. Võib-olla on kalakesed õrnas marjaeas juhtunud saama näiteks natuke erinevas valikus toitaineid. Võib-olla saab midagi selgemaks edasistes uuringutes.
Praegustest tulemustest annavad Laskowski, Bierbach ja kaasautorid lähemalt teada ajakirjas Nature Communications.
