Oscar Wilson Soomest Helsingi Ülikoolist on koos Inglise ja Hollandi kolleegidega uurinud hoolega neist suurekasvulistest paksunahalistest kabjalistest tehtud fotosid. Vanimad uuritud fotod olid üles võetud aastal 1886, uusimad klõpsutatud kolm aastat tagasi.

Teadlastel oli piltide analüüsimisel abiks tarkvara, mis aitas määrata sarve suuruse suhte looma keha kui terviku suurusse. Nii ilmneski, et ninasarvikute sarved on ajapikku lühenenud. Nähtust võis täheldada kõigi viie tänapäeval elava ninasarvikuliigi juures, nii kahel Aafrika liigil kui ka kolmel Aasia omal.

Uuringu autorite arvates on põhjuseks evolutsiooniline surve, mida avaldab loomadele salaküttide tegevus. Küttidele pakuvad huvi eelkõige suuremate sarvedega loomad, mistõttu ellujäämiseelise saavad just väiksemasarvelised.

Kõige rohkem on sarve suhteline suurus kahanenud sumatra ninasarvikul, kõige vähem valgel ehk laimokk-ninasarvikul, kuid üldjoontes on kahanemine kõigil liikidel käinud üsnagi ühes tempos.

Teadlased tegid uuringu interneti pildipankadest kätte saada olnud fotode põhjal. Uuringu üks eesmärke oligi seda meetodit lähemalt järele proovida. Pildianalüüs aitab võrreldes muuseumisäilikute mõõdistamisega säästa aega ja raha.

Samas seavad fotode olemasolu ja kättesaadavus mõistagi omi piiranguid. Näiteks panid teadlased tähele, et Aafrikas elutsevatest ninasarvikuliikidest on pilte rohkem kui Aasia liikidest.

Sellest hoolimata leiavad teadlased, et mitte ainult fotod, vaid ka loomadest joonistatud pildid, millest vanimad pärinevad ju enam kui 40 000 aasta tagant, võivad olla loomade arengu ning inimeste ja loomade suhete uurimisel suureks abiks.

Praeguseski pildivalikus paistis teadlastele näiteks silma, kuidas vanematel fotodel esitleti ninasarvikuid peamiselt jahitrofeedena, uuematel aga oli tähendusrakurss pigem hoolivalt looduskaitseline.

Wilson ja kaasautorid kirjutavad oma tähelepanekutest ajakirjas People and Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.