Suurte numbritega peibutav tehisintellekt muudab inimeste elu põrguks
Enam kui 93 protsenti selle teele sattuvatest joodikutest tuvastav tehisintellekt ilmestab, et inimeste võime kasutada oma elus statistilist mõtlemist on alles lapsekingades, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Võttes arvesse majandusliku heaolu taset, kultuurist tulenevad tabusid või nende puudumist, vanuse ja alkoholi tarbimise tavasid ning levimust, on leitud, et 7,1 miljardist inimesest on igal hetkel vähem või rohkem purjus umbes miljon inimest. Kas seda on piisavalt, palju või vähe, jäägu igaühe enda otsustada. Kindlasti võib ühineda pahameelega selles osas, et joobes inimesed põhjustavad kainetest rohkem ebameeldivusi ja õnnetusi. Vanasõna ütleb, et kus näed viga laita, seal tule ja aita.
Modernsel ajal oodatakse sageli, et aitajaks on tehisintellekt. Hiljuti teadusajakirjas Journal of Intelligent Information and Database Systems avaldatud uurimistöös tutvustatigi seni pilditöötluses edukalt kasutatud konvolutsioonilisele närvivõrgule rajatud süvaõppe tehnoloogiaga metoodikat. TI suutis inimnägude soojuskiirguse põhjal määrata 93-protsendilise täpsusega, kas vaatlusalune on purjus.
Kirjeldatud tehnoloogia arendajad pakuvadki, et nende loodud tehnilist lahendust võiks rakendada purjus inimeste tuvastamiseks, et vähendada joobes olijate riskikäitumisest tulenevat kahju.
Purjutajate peale pahased inimesed võiks pidada ideed heaks. Mõte võiks heana tunduda hetkeni, kuni tänaval astub ligi inspektor ja palub üsna nõudvas stiilis tulla kaasa kainenema. Millegipärast otsustas see sama üle 90-protsendilise purjutaja tundlikkusega tehisintellekt klassifitseerida karsklase napsuseks. Kardetavalt on praeguses infoühiskonnas purjus peast ohtlikum omada statistiliselt naiivset pead. Seda eriti keset lisanduvaid uudiseid, milles kirjeldatakse TI edusamme 90 protsendist suuremate edusammudena.
Statistiline mõtlemine on üpris noor. Minevikus kultuur seda eriti ei vajanud, kuivõrd inimeste töö oli reeglipärane, st neile etteantud. Rohkem muretseti faktiteadmiste ja konkreetsete tööoskuste omandamise pärast, et sobituda töötama koos masinatega. Nüüd oleme sisenemas ajastusse, milles osutub igaüks peagi tööandjaks, valides ja juhtides igasuguseid masinaid. Nende reklaamides lubatakse ilmselt üle 90-protsendilise edukusega tehisintellekti.
Olgu teemaga tutvumise ajendiks nii palju ajaloolist tausta, et kohe kasutatavas analüüsis oleva idee peale tuli 17. sajandil Edinburghi Ülikoolis loogikat ja teoloogiat õppinud preester Thomas Bayes. Oma elu jooksul kirjutas ta kaks raamatut – ühe teoloogiast ja teise matemaatikast.
Statistikas ja muu hulgas masinõppes on pastori nimi kuulus tänu surma järel tema märkmeid uurinud teisele usutegelasest matemaatikule Richard Price'ile, kes kandis 1763. aastal Kuninglikule Seltsile, meie mõistes Teaduste Akadeemiale, ette uudse lähenemise tõenäosusteoorias, mida tänapäeval tuntakse Bayes'i teoreemina.
Probleem tehisintellektil põhineva 93-protsendilise täpsusega purjus inimese tuvastamisega on järgmine. Nagu tõdetud, meetod tunneb ära 93 inimest sajast purjutanust. Seega pääseks seitse kainetena autorooli ja kasvõi lennukit juhtima. Kahjuks ei ilmne allikast meetodi spetsiifilisus ehk masina võime jätta rahule kõik kained, isegi kui nende näod on infrapunakaamera jaoks normaalsest soojemad. Oletame järgmise näite jaoks, et punetava näoga kainetest jäetakse rahule 90 protsenti.
Kolmas arvutusteks vajalik teave sai avaldatud kohe alguses. Selleks on purjus inimeste kohtamise tõenäosus, milleks on üks miljon umbkaudu seitsme miljardi kohta. Taandatuna on igal hetkel purjus umbes 1,4 inimest kümne tuhande kohta.
Oletame, et oled kohalikel valimistel hääletanud tehisintellektil põhineva purjus isikute valvuri kasutamise poolt ja nüüd on see 93-protsendilise "täpsusega" masin tuvastanud sinul purjus olekut kinnitavad tunnused. Sama võib juhtuda sinu sõbra, kolleegi või suvalise kodanikuga. Kui suure tõenäosusega teeb selliselt reklaamitud masin õige otsuse? Arvestades selle kõrget, üle 90-protsendilist tundlikkust purjutajate tuvastamisel, võiks vahelejääja seisu pidada halvaks.
Seda see ka on, paraku potentsiaalsete purjutajate püüdmisest veelgi halvemal põhjusel. Kõigega arvestades on selles näites TI poolt välja valitud inimene purjus 0,01-protsendilise tõenäosusega. Seda on raske uskuda, kuna reklaamis räägiti, kuidas masin tuvastab peaaegu kõik purjutajad. Isegi kui vastav näitaja oleks 100 protsenti, paraneks tõenäosus vaid mõned protsendi kümnendikud
Purjutaja äratundmise tundlikkuse kõrval omab nimelt suurt rolli süsteemi selektiivsus eristada samu tunnuseid omavaid kaineid ja ka see, kui palju esineb üleüldse mingil hetkel purjus inimesi. Neist veelgi suuremaks probleemiks kujuneb inimese püüdlus kantseldada tehisintellekti abil teiste inimeste inimlikke nõrkuseid.
Nagu tõdes eksistentsialist Jean Paul Sartre: põrgu on teised inimesed. Varsti võib lisanduda kaasaegne versioon põrgust kui tehisintellekti suhtes naiivsetest inimestest.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"