Tiigritel ja elevantidel läheb inimese naabruses hästi
Inimkonna edenedes viimastel aastatuhandetel ja aastatuhandekümnetel on suurekasvuliste imetajate arvukus ja liigikus paraku alla käinud.
Värske teadusuuring aga sedastab ka üldsuundumusele vastanduvaid tendentse: Aasias tulevad mõned suurloomad, nende seas tiigrid ja elevandid eluga edukalt toime ka otse inimasustuse naabruses.
Zachary Amir Austraaliast Brisbane'ist Queenslandi Ülikoolist ja ta kolleegid tuvastasid paleontoloogiliste andmete põhjal 14 Aasia suurimetaja kunagised levilad ja kõrvutasid neid samade liikide tänaste asualadega.
Selgus, et neli liiki — tiiger, elevant, metssiga ja pantrik — ilmutavad kõrgendatud arvukust just inimtaristu lähialadel. Tulemus seab kahtluse alla ettekujutuse, et inimesed ja megafauna ei sobi üksteisega mitte kuidagi kokku.
Kuigi enamasti kahaneb suurimetajate arvukus inimasustatud alade lähistel, muu hulgas seetõttu, et jahimehed kütivad eelistatult just suuremaid loomi, tundub neljal eelmainitud liigil minevat neis piirkonnis hästi muu hulgas põhjusel, et neis rahvusparkides, mis paiknevad suuremate inimasustuskeskuste naabruses ja milles käib rohkesti külastajaid, on suudetud salaküttimist tõhusalt tõrjuda.
Uuringust nähtub, et kui suurimetajaid ei kütita, siis suudavad nad ka inimeste lähinaabritena suhteliselt väikesearvuliste populatsioonidena edukalt püsida.
Üks tuntumaid ja ekstreemsemaid näiteid end inimkeskkonda mugavalt sisse seadnud suurkaslaste asurkonnast on Mumbai linnaleopardid, kes elutsevad selle India linna rohealadel ja murravad toiduks hulkuvaid koeri.
Hea näitena toovad Amir ja ta kaaslased esile Singapuri. Selle linnriigi taastatud metsades tunnevad end koduselt metssead ja hirvlaste sugukonda kuuluvad tumesambarid.
Edulugude kõrval mainivad uuringu autorid ajakirjas Science Advances ka murelapsi nagu taapir, sumatra ninasarvik, päikesekaru ja gaur.
