Värske teadusuuringu tulemusel teame, et joon- ehk lineaarkeraamika kultuuri inimesed jätsid oma joonelise mustriga savinõude sisepinnale piimarasva juba 54. sajandil enne Kristust.

Rasva molekulid leidsid nüüd üles Inglismaa ja muude Euroopa maade teadlased, kes rakendasid selleks uudset tehnikat. Kasutatud meetod võimaldab tõhusalt tuvastada loomset päritolu rasvhappeid, mistõttu sobib eelajalooliste toidumenüüde välja selgitamiseks hästi.

Bristoli Ülikooli keemikud Richard Evershed ja Emmanuelle Casanova analüüsisid enam kui nelja tuhandet savinõud kümnetest kunagistest joonkeraamika kultuuri asulatest Kesk-Euroopas.

Selgus, et piimajoomine oli ses kultuuris levinud laialt, kuid ebaühtlaselt: piimarasva leidus savinõude küljes ainult ligi kahes kolmandikus uuringuga hõlmatud leiupaikadest.

Tulemus toetab varasemaid geeniuuringuid, mille järgi pääses rõõsa piima talumist võimaldav geenivariant Euroopas esmalt levima just umbes miinus kuuendal aastatuhandel Kagu- ja Kesk-Euroopa kandis. Sel ajal neis piirkonnis elanud joonkeraamika rahvastega seostatakse ka põllumajanduse jõulist edendamist meie maailmajaos.

Piima ja piimatoodete evitamine tõi kaasa murrangulised muutused inimeste toitumises. Ilma joonkeraamikute algatatud innovatsioonita ei oleks me poeriiuleil praegu ei skyri ega kohukesi.

Tänu Evershedi, Casanova ja kolleegide uuringule teame nüüd aga senisest täpsemini ja kindlamini, kus ja millal piimasaaduste tarvitamise komme Euroopasse jõudis.

Oma uuringust ja selle tulemustest kirjutavad nad lähemalt Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.