Kolmiku tehtud teadustöö võiks vähendada tulevikus võimalust, et finantskriisid paisuvad pikaajalisteks majanduslangusteks, mis haaravad tervet ühiskonda.

Bernanke, Diamondi ja Dybvigi tehtud uuringud võimaldavad paremini mõista pankade toimimist, võimalusi nende reguleerimiseks, panganduskriise ja seda, kuidas peaks finantskriiside ajal nende mõju vähendamiseks käituma.

"Finantsiline stabiilsus on väga tähtis. Teame seda 1930. aastatest ja see paistis silma ka Eestis viimase finantskriisi ajal. Eesti majandus oli põlvili. Ilmselt arvas Nobeli komitee nüüd, 15 aastat hiljem, et on aeg tagasi vaadata ja tunnustada, kuidas aitas majandusteadus meil sellega toime tulla," selgitas Karsten Staehr, Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor.

"Minu jaoks, kes tegutseb makroökonoomika ja finantsturgude piirialal, on tegu justkui sünnipäevakingina. On tore, et lõpuks tunnustati seda, kuidas on meie arusaam pankadest muutunud. Neid võib võrrelda õrnade olenditena, kelle eest tuleb pidevalt hoolitseda, et nad õhku ei lendaks," sõnas professor.

Pankade mõistliku regulatsiooni olulisust on mõistetud ka Eestis, kuigi Staehri sõnul veidi liiga hilja. Selle ühe näitena lendas toonane peaminister Andrus Ansip finantskriisi alguses Rootsi saamaks kinnitust, et sealsete pankadega midagi ei juhtu.

Kübeke detaile

Diamond ja Dybvig kasutasid mudelit isetäituva kriisi lahkamiseks. Kui kõik arvavad, et pangaga kriisi ajal midagi ei juhtu, ei kipu keegi sealt raha välja võtma. Kui aga kõik arvavad, et pank läheb peagi põhja, hakkab selle likviidsus vähenema. "Mõlemad käitumisviisid on omal kohal mõistlikud ja kohased," selgitas Karsten Staehr.

Suure Depressiooni ajal 1930. aastatel lubati suurtel pankadel pankadel pankrotti minna. Berdanke leidis, et see võib vallandada doominoefekti terves pangandussektoris. Tähelepanuväärsena oli ta viimase finantskriisi ajal USA Föderaalreservi juht ja asus ideest lähtuval panku kohe toetama. Neile anti likviidsuse säilitamiseks suures mahus odavaid laene. "Sellega suudeti Suure Depressiooni ajal toimunut ja suurte pankade kokku varisemist vältida," sõnas professor.

Tõsi, tavainimestele ei pruugi idee pankadest, mis on pankrotistumiseks liiga suured, sugugi mitte meeldida. "Jah, see tundub ebaõiglasena, kuidas ühiskonna kõige rikkamaid inimesi meie kõigi taskust sellises olukorras toetatakse ja vaistuvastane. Ent vastupidiselt käitumine oli põhjus, miks suurem osa pankadest 1930. aastatel pankrotistus ja selle tagajärjed olid tervele ühiskonnale katastroofilised," nentis Staehr.

Ben Bernanke sündis 1953. aastal, töötas aastatel 2006–2014 USA Föderaalreservis ja on Brookingsi instituudi teadur. Douglas Diamond sündis samuti1953. aastal ja on Chicago Boothi Ülikooli ärikooli rahandusprofessor. Philip Dybvig sündis 1955 ja töötab St. Louis' Washingtoni Ülikoolis panganduse- ja finantsprofessorina.

Esimese Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal andis Rootsi Riigipank välja 1969. aastal. Sellest ajast saadik on pälvinud preemia 83 laureaati. Nobeli majanduspreemia suurus on alates 2020. aastast 10 miljonit Rootsi krooni (~963 000 eurot).

Möödunud aastal pälvisid auhinna ameeriklased David Card ning Joshua D. Angrist ja Guido W. Imbens. Teadlased näitasid, kui oluline on majandusteaduses elulähedaste loomulike katsete kasutamine ehk näitlikustasid, kuidas põhjuslikke seoseid ühiskonnas ilma juhuslikustatud laborikatseteta.