Lahedamad orangutanid kasutavad slängi
Enam kui 6000 tundi Borneo ja Sumatra orangutanide jälgimist viis teadlased järelduseni, et inimahvid on oma häälitsuste sõnavara osas loovad. Muu hulgas leidsid teadlased uusi tõendeid silpide kasutamise kohta ja kahtlustavad, et orangutanid suudavad nendega ka minevikus toimunud sündmustele viidata.
Släng on üks loomulik osa keelest, mille kaudu kõnelejad saavad välja näidata loovust. Släng on ka väga sotsiaalne nähtus, kuna aitab kinnistada teatud rühma kuulumist ja tugevdada omavahelisi suhteid. Ehkki paljud säärased uuendused ajaproovile vastu ei pea ning kaovad, hoiavad keelemängud keelt elusa ja arenemisvõimelisena.
Warwicki Ülikooli psühholoogid tegid viie aasta vältel enam kui 6000 tundi välitöid nii Borneo kui ka Sumatra saarel, kus need äärmiselt ohustatud ja maailma suurimad puu otsas elavad imetajad veel elavad. Nad salvestasid muu hulgas hoiatushäälitsusi, mida orangutanid ohtu märgates kuuldavale toovad.
Seni arvati, et see hädakisa on kõigil orangutanidel vaistlikult ühesugune. Värske teadustöö kohaselt ei pelga orangutanid selle komponentidega mängimist ning loovad üha uusi ja uusi versioone, mis erinevad üksteisest nii helikõrguse kui kestvuse osas. Ehk sisuliselt on tegemist slängiga.
Uuringu juhtivautori Adriano Lameira sõnul hakkavad värskenduskuuri läbinud hoiatushüüud rühma hulgas levima ja võivad mõjutada sealset häälitsuskultuuri pikemat või lühemat aega. Seda sõltuvalt sellest, kui suure seltskonnaga on tegemist. Mida enam orangutane koos elab, seda kiiremini moed muutuvad.
Arvukamates rühmades on säärane slängi värskendamine sageli päevakorral ja sealne kakofoonia meenutab Lameira sõnul suisa laululindude omavahelist mõõduvõttu. Kui uudsus on hinnas, siis improviseerimine aitab olla lahe ja näidata välja teatavat mässumeelsust, ütles Lameira ajalehes The Guardian. Kui karjas elab vähem orangutane, siis nende helimaailm nii ruttu küll ei uuene, ent häälitsused ise on keerukamad.
See kõik näitab, et häälitsused on vägagi seotud sotsiaalsete suhete ja rühma dünaamikaga, just nagu inimeste puhulgi. Teadlaste sõnul võiks olla järgmine samm uurida orangutanide häälitsustes olevaid vokaalide ja konsonantide järgnevusi, mis võivad moodustada silpide moodi kombinatsioone. Lameira kahtlustab, et nendega suudavad orangutanid viidata ka minevikus toimunud sündmustele.
Loe uuringust lähemalt ajakirjast Nature Ecology & Evolution.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro