Jäätunud meri värvis Charoni pooluse pruuniks
Kääbusplaneet Pluutol on kaaslane Charon, Charonil aga on põhjanaba piirkonnas punakaspruun laik. Nüüd on teadlased käinud välja uue idee, kuidas see laik tekkida võis.
Varem tehtud teadustöödes on jõutud järeldusele, et Charoni põhjanaba punakaspruunile laigule annavad iseloomuliku värvi ained nimega toliinid.
Toliinid on polümeerilaadsed orgaanilised ühendid, mida tekib lihtsamatest süsinikuühenditest nagu metaanist või süsihappegaasist Päikese ultraviolettkiirguse või kosmilise kiirguse toimel.
Samasugune punakaspruun toliinikiht katab Pluuto ja Charoni kandis ehk Kuiperi vöös paljusid muidki taevakehi kas osaliselt või täielikult.
Stephanie Menten ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikides Indianas West Lafayette'is asuvast Purdue Ülikoolist panid alustuseks tähele samuti mõnedes varasemates uuringutes tuvastatud tõika, et Charoni pinna all laius kunagi meri, mille veega oli segunenud muu hulgas omajagu metaani.
Olud läksid aga jahedamaks, meri jäätus, ja nüüd jäi see metaan siis selle jää sisse. Kuid jää sisse tekkis ka lõhesid, lõhede kaudu on metaani aeg-ajalt niinimetatud krüovulkaanipursete tulemusel pääsenud Charoni atmosfääri.
Gaasiline metaan on kandunud põhjapooluse piirkonda, seal jahtunud, külmunud ja pinnale sadestunud. Seal aga sai ta kallale juba eelmainitud kiirgus, miska pooluse ümbrusse tekkiski suur punakaspruun toliinilaik.
Menten ja ta kaaslased on saanud oma ideele tuge ka arvutimudelist, mis rehkendas täpselt välja, kuidas metaanimolekulid Charoni atmosfääris võisid levida.
Mudel näitas, et aegade jooksul on polaaraladele jõudnud umbes tuhat miljardit tonni metaani, millest, nagu autorid ajakirjas Nature Communications kirjutavad, piisab näha oleva punakaspruuni laigu tekkimiseks täiesti.
