Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Ludovic Orlando ja Evelyn Toddiga Prantsusmaalt Toulouse'ist Paul Sabatieri Ülikoolist on nüüd põhjalikult läbi uurinud enam kui 200 tänapäeval elava ja möödunud aegadel elanud eesli genoomi ja jõudnud järeldusele, et eesel sai koduloomaks umbes 7000 aastat tagasi Ida-Aafrikas.

Erinevalt oma suuremast ja mainekamast lähisugulasest hobusest, keda on viimastel andmetel kodustatud kahel korral, on eesli kodustamiskordi selle uuringu järgi olnud maailma ajaloos ainult üks.

Orlando, Todd ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science, et Aafrikast levis kodueesel umbes 4500 aastat tagasi Euraasiasse, kus jagunes peagi Kesk-Aasia ja Ida-Aasia alampopulatsiooniks.

Hiljem jõudsid Euroopa ja Lähis-Ida kodueesli sugulusliinid Aafrikasse tagasi ja panid aluse Lääne-Aafrika eeslipopulatsioonile.

Ka vanad roomlased aretasid eesleid hoolega, et saada neid hobustega ristates tugevaid muuli, kes aitasid siis jõudumööda Rooma riigi sõjalist ja majanduslikku mõjuvõimu ülal hoida.

Uuringus vaadeldud vanadest genoomidest oli tervelt üheksa pärit ühest kunagi Kirde-Prantsusmaal asunud Vana-Rooma majapidamisest, mis on nüüd saanud arheoloogiliseks leiukohaks.

Vaesemates ja keskmise jõukusega maades on eeslitel tähtsust tänase päevani, kuid arenenud tööstusriikides neist enam eriti ei hoolita.

Võib-olla just seepärast on tulnud ka eeslite kodustamise alast suurt teadusuuringut suhteliselt kaua oodata. Kuid kannatlik ootamine ongi kangekaelsetel eeslitel ju veres.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.