Natukenegi silmi ja kõrvu avatuna hoides märkab kevadest alates üpris tihti erinevate ekspertide pessimistlikke hoiatusi lähiajal saabuva globaalse kriisi kohta. Hoiatatakse börsi dramaatilisest kukkumisest, tuntud ettevõtteid tabavast luigelaulust ja triljonite dollarite kadumisest praegustest varadest ning investeeringutest jne.

Vastuväitena võib pakkuda, et alati on kavalam olla ennustustes ettevaatlikum ja rääkida hundist. Varem või hiljem juhtub ju ikka midagi halba, mistõttu tasub kõigil mõelda, kuidas end halvaga kohtumiseks ette valmistada.

Teisalt kasvatame oma valikutega keerukust, mille tulemusel muutub elukorraldus ebastabiilseks. Kohtame sagedamini uusi kriise, mille võimalikkusele ei osanud veel äsja tulla. Ennustamine on raske ja põhjusega teeninud rikkalikult parastavat kriitikat, kuigi viimasega oma vaadete võidmine on üürike lohutus.

Nagu varem tõdetud, targem on ebaõnnestunud ennustuste kallal näägutamisega eneseuinutamise asemel arvestada võimalusega, et mõni jama tekib ja selleks valmistuda. Teise võimalusena võiks vähemalt tähelepanelikumalt uurida, mida plaanivad niinimetatud ohvrid, kellel peaks ennustuste järgi kehvasti minema.

Olgu ühe sellise ohvri näiteks Google. Kurja kuulutavate ennustajate ühe loogika järgi trükkisid USA ja Euroopa keskpangad majandusprobleemide lahendamiseks hulganisti raha lootuses, et see elavdab asjade ostmise kaudu ettevõtlust. Paha üllatusena liikus märgatav osa katteta rahast väärtpaberitesse, mille tõttu nende spekulatiivne väärtus kasvas ja meelitas üha uut raha juurde.

Nüüd siis kardetaksegi kohtumist suure mulliga, mis veab vee alla muu ettevõtluse. Probleemide saabumist võib muuhulgas aimata suurte IT-ettevõtete aeglustunud või isegi negatiivsest töötajaskonna kasvust. Taolisi uudiseid hakkas ilmuma selle aasta kevadest.

Populaarseima otsingumootorina on Google'it peetud jumalolevuse kõike nägeva ja kõiketeadva võimekuse lähimaks inimestele kättesaadavaks ilmutuseks. Nõnda võib arvata, et firma juht Sundar Pichai on hästi teadlik tärkavatest probleemidest, mida suurem avalikkus veel ei teadvusta, aga mida nende infopäringud üheskoos väljendavad.

Sundar Pichai tunnistaski teisipäeval toimunud konverentsil, et mida rohkem püüab makromajandust mõista, seda ebakindlamalt ta end tunneb. Makromajanduse toimivus seostub tarbijate tehtud kulutustega ja selle kaudu reklaamikuludega. Reklaami vahendamine on Google'i ja paljude veebiettevõtete suurim või väga oluline tuluallikas.

Peadirektor märkis, et ettevõtte asjade seis on soovitust halvem. Täpsemalt on nende kasv plaanitust viiendiku võrra aeglasem ja neil on liiga palju töötajaid, st kulud ei vasta töö tulemuslikkusele. Järelikult peab töötempot tõstma ning vähendama kulusid ja töötajaid. Aastal 2019 maksis Google palka umbes 119 000 töötajale, kaks aastat hiljem juba 156 000. Praeguse seisuga on firmas umbes 174 000 töötajat. Ometigi liiguvad nad kasu loomise rajal üha aeglasemalt.

Pichai ei usu, et saavad muuta maailma makromajanduslikke portsesse, aga nad saavad ja peavad muutma firma sisemist toimimist. Suve hakul lekkis meediasse ettevõtte töökultuuri uuendamise kava nimega "Simplicity Sprint". Uuenduse keskne idee on luua missioonikeskne töökultuur, mis oleks rohkem keskendunud oma toodetele ja klientidele. Ühtlasi kavandatakse vähendada segavaid tegureid, et tõsta nii toodete tipptaseme kui ka tootlikkuse latti. Vähemalt esitles Pitchai sel viisil plaani suvisel kohtumisel töötajatega.

Muu hulgas kutsus Pichai töötajaid vastama juulikuisele küsitlusele selgitamaks, mida nad vajavad, et töö oleks selgem ja tõhusam, milliseid takistusi peaks eemaldama, kuidas vähendada raiskamist ja hoida fookust. Taolise küsitluses pole midagi uut ega innovaatilist. Sama tehakse mujalgi ja selle uudise peamine väärtus meile kõigile on teatud tõdede meelde tuletamine. Iseasjaks jääb, kui hästi õnnestub firma juhtkonnal muudatusi juhtida.

Tuumafüüsikust maailma toimimise loogikat uurima asunud Geoffrey West täheldas suurtes ja edukates ettevõtetes kriisiajal huvitava paradoksina, et firmad kipuvad muutuma ettevaatlikumaks. Neid asuvad juhtima raamatupidajad, mitte hullude ideedega ettevõtte käivitanud innovaatorid.

Paradoks seisneb asjaolu, et nutikad tõrjutakse firmast välja. Selle tulemusel kaotab ettevõtte muutusteks vajaliku intellektuaalse paindlikkuse ja alustab minekut kõige kaduva teed. Väljaheidetud innovaatorid satuvad kriisidest tiinesse argimaailma. Seal ollakse valmis testima kõiksuguseid uusi ideid, sest vanad olid selle kriisi põhjustajaks ja need enam ei tööta. Seejärel tärkab peagi uus arengulaine.

Sestap tasub huviga järgida, kes Google'ist ja teistest suurtest IT ettevõtetest lahkuvad. Ühtlasi tasub valmistuda halvimaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".