Austraalia teadlased on tuvastanud nüüd konnasöödaks pruugitavate mardikate vastsete soolestikus ensüüme, mis lagundavad plasti. Need superussid võivad tulevikus aidata vähendada plastijäätmeid.

Teadlased selgitasid, et superussid on justkui tehased, mis tegelevad ringmajandusega. Nad purustavad suuga vahtplasti ja seejärel söödavad seda oma soolestikus elavatele bakteritele. Selle reaktsiooni lagunemisprodukte saavad seejärel kasutada teised mikroobid, et luua kõrge väärtusega ühendeid, näiteks bioplasti.

Uuringu tarvis jaotasid teadlased mardikavastsed kolme rühma. Ühele rühmale söötsid nad nisukliisid, teisele penoplasti ja kolmandad jäid sootuks toiduta. Ussikeste kasvu jälgiti kolme nädala jooksul.

Penoplastist toituvad superussid mitte ainult ei jäänud ellu, vaid nende kaalgi tõusis. See viitab sellele, et ussid saavad vahtplastist energiat. Seda tõenäoliselt oma soolestiku mikroobide abil. Samas ei olnud ussikesed nii terved kui need, keda toideti nisukliidega. Küll aga käis nende käsi paremini kui näljas hoitud ussidel.

Kolme nädala möödudes pandi mõned vastsed ka kõrvale, et neist saaksid kasvada mardikad. Nukke moodustasid 93 protsenti kliidest toitunud vastsetes. Penoplasti söönud vastsetest aga 67 protsenti ja nälginud vastsetest nukkus vaid 10 protsenti.

Kuna vahtplasti on raske algosadeks lõhkuda, on teadlased aastaid otsinud ensüüme, mis seda lagundaksid. Maailmas toodetavast penoplastist leiab praegu taaskasutust vaid üks protsent ja maailma prügimägedel leiduvatest jäätmetest moodustab see kolmandiku.  

Superussid võivad viia meid sellest vabanemisele lähemale. Kui nende soolestikus leiduvat ensüümi õnnestuks toota suures koguses, saaks saata suurel hulgal vahtplasti uuele ringile. Samas leidub ka teadlasi, kes ütlevad, et seda kõike ei oleks üldse vaja, kui penoplast lihtsalt ära keelataks. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.