Bulgaariast pärit kivistunud hambapaar viitab, et hiidpandad tegutsesid ka Euroopas, kus nad sõid oluliselt pehmemaid taimi kui nende tänapäevased sugulased. Seda seetõttu, et nende hambad ei olnud piisavalt tugevad, et tükeldada puitunud bambusevarsi.

Euroopa hiidpandad ei ole praegu tuntud hiidpandade otsesed eellased, vaid nende lähedased sugulased, kes elasid umbes kuus miljonit aastat tagasi Euroopa idaosas.

Eksperdid hindavad, et need minevikus elanud pandad olid tänapäevastega võrreldes umbes sama suured või natuke väiksemad. Lähtudes materjalist, millest hambad leiti, elasid pandad soistes metsades ja sõid seal leiduvaid taimi.

Hiidpandasid loetakse tihti nii-öelda elavateks fossiilideks, sest nad ei ole oma evolutsiooni käigus kuigipalju muutunud. Tegelikkuses ei ole aga pandade perekonna ajaloo kujunemine ühemõtteliselt selge. Enamgi veel, teadlastel on raskusi, et selle hargnevaid oksi üheks tervikuks siduda. 

Praeguste teadmiste juures on tõenäoline, et pandad arenesid esmalt välja Euroopas lihasööjatest karudest ja liikusid siis ida suunas. Välistada ei saa siiski ka seda, et hiidpandad pärinevad Aasiast, kus neist osa liikus Euroopasse ja suri seal hiljem välja.

Euroopas elanud pandaliigile pandi nimeks Agriarctos nikolovi. Liik sai nime Bulgaaria paleontoloogi Ivan Nikolovi järgi, kes leidis teadlastele huvipakkunud pandahambad 1970. aastatel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.