"Eestlaste ja venelaste lõikes ongi ootuspäraselt kõige suuremad erinevused. Näiteks venekeelse elanikkonna jaoks on kõige suuremad erinevused suhtumises Ukrainasse kui päritoluriiki, kuid venelase jaoks oli Ukraina põhimõtteliselt samasugune päritoluriik kui Mali ja Süüria," märkis SALK-i juht Tarmo Jüristo saates "Vikerhommik".

Ühtlasi pidas venekeelne elanikkond uuringu kohaselt Venemaad kõige eelistatumaks päritoluriigiks ja polnud väga suurt vahet, mis põhjusel sealt pärit hüpoteetiline põgenik Eestisse saabus. Viimane oli ka laiemalt üks peamine näitaja, mis eesti- ja venekeelse elanikkonna hoiakuid mõjutas.

"Sõjategevus eestikeelse vastaja jaoks eristus väga selgelt ja oli kõige tugevam, kas võtta kedagi vastu või mitte. Venekeelse vastaja jaoks see nii ei olnud. Sõjategevus oli endiselt eelistatud, aga see oli teistega sarnases tugevusrühmas," selgitas Jüristo.

SALK-i tellitud uuring põhines varem mujal Euroopas kasutatud metoodikal. Vastajatele näidati kõrvuti hüpoteetiliste põgenike profiile, kus oli muu hulgas kirjas nende sugu, päritoluriik, vanus ja edasised kavatsused. Uuringus osalejad pidid nii igat kandidaati eraldi hindama kui ka märkima, kumba põgenikku nad eelistasid.

"Ideaalne põgenik on noor kristlasest naisarst, kes on põgenenud Ukrainast sõja eest ja kavatseb minna kodumaale tagasi nii pea, kui olud seda võimaldavad. Seal ei ole iseenesest midagi üllatavat," sõnas Jüristo.

Eestimaalaste usuleigusega arvestades võib tulla kristlaste mitteusklikele eelistamine üllatusena, kuid Jüristo sõnul leiab sellele seletuse. "Kui inimesed mõtlevad väljaspoolt pärit inimestele, siis miskipärast selline latentne uskumus on taustal, et kristlased on kuidagi kontrollitumad ja moraalsemad inimesed. Neil on mingi käitumiskoodeks, mis mitteusklikel võib, aga võib ka mitte olla. Kuidagi see hea kristlase maine käib sellega kaasas. Isegi kui me seda enda kohta ei arva, siis teiste kohta ikka," oletas Jüristo.

Teatavad erisused tulid välja ka erakondlike eelistuste põhjal. Osaliselt on selgitatav see valija rahvuse ja majanduspõgenike puhul sotsiaalmajandusliku taustaga. "Kõige reljeefsemalt eristuvad ühes ääres Keskerakond ja teises ääres Reformierakond ja Eesti 200. EKRE on seal kuskil kahe vahel ja EKRE valijad on sarnasemad Keskerakonnaga," sõnas Jüristo.

Kui aga näiteks EKRE ja Reformierakond võiks Jüristo hinnangul põgenikekaardile mängides teatud nurkadele rõhudes valimiste eel populaarsust koguda, siis Keskerakond peaks nende mainimisest hoiduma. "Neile nõu andes soovitaksin ma sõjast ja Ukraina põgenike teemast hoiduda nagu katkust. Seal on oht, et selle kohta midagi öeldes vihastavad nad pooled oma valijad põhjalikult välja. Neil on ohtlik sinna mängima minna, sest nende valijaskond on polariseerunud nii rahvuse kui ka teiste põhjuste baasil," märkis Jüristo.

Majanduspõgenikesse suhtumine oli uuringu põhjal seotud inimese enda majandusliku seisuga. "Jõukamad inimesed on majanduspõgenikele kõige rohkem vastu. Oleksin arvanud, et see on palju üldisem, kuid tundub, et inimestel, kelle enda majanduslik seisukord on kehvem, on majanduspõgenike vastu kõige rohkem empaatiat, see kehtib ka EKRE valijate puhul," lisas Jüristo. Kuigi üldine suhtumine majanduspõgenikesse on negatiivne, on see uuringu põhjal siiski väiksem kui Kesk- ja Lääne-Euroopas.

"Teiselt poolt islami ja moslemite suhtes suurem vastumeelsus, skepsis ja umbusk. Mis kehtib ka mujal, et sarnasemad kultuuriruumid on eelistatumad, aga meil võõristatakse Süüriat ja Malit rohkem kui Lääne- ja Kesk-Euroopas. Kui on vähem kokkupuudet, siis selle osas ollakse umbusklikumad igal pool," sõnas Jüristo.

Veebi kaudu toimunud küsitlusele vastas kokku 1500 inimeste, kes olid vanemad kui 16 aastat ning tegu oli esindusliku valimiga.