Süvamerekaevanduste müra kostab kaugele
Maavarade ammutamine sügavalt merepõhjast võib olla ahvatlev väljavaade, kuid merepõhja kaevandamisega kaasnev müra võib levida kaugele ja häirida süvamereolendeid, kellest paljusid tunneme me veel vähe.
Ameerika, Austraalia ja Jaapani teadlased eesotsas Rob Williamsiga Seattle'is tegutsevast teadlasühendusest Oceans Initiative kirjutavad ajakirjas Science, et ainuüksi ühe süvamerekaevanduse müra võib hea ilmaga levida tervelt 500 kilomeetri kaugusele. Kui lähestikku asub aga mitu kaevandust, siis on ka müra valjem ja kostab kaugemale.
Teadlased jõudsid oma järeldusteni arvutisimulatsiooni abil.
Merealused kaevandused asuvad tänapäeval veel kõik ranniku lähistel, kuid tõeliste süvamerekaevanduste rajamine on mitmel suurettevõttel kindlalt kavas.
Seitseteist ettevõtet uurib võimalusi kaevandada Clarion-Clippertoni piirkonnas, mis laiub Vaikses ookeanis Hawaii ja Mehhiko vahel neljal ja poolel miljonil ruutkilomeetril.
Kuid Williams ja ta kolleegid kirjutavad, et kui neist ettevõtteist igaüks rajaks kasvõi ühe kaevanduse, siis leviks mürasaaste üle viie ja poole miljoni ruutkilomeetrisele alale. See ala on suurem kui kogu Euroopa Liidu maismaapindala.
Kaevanduste müra leviks seejuures kergesti ka neisse paikadesse, mis kavatsetakse jätta kontrollaladena kaevanduste mõjupiirkonnast välja.
Sügaval meres elab eriskummalisi olendeid, keda mujal ei kohta ja keda ei ole veel teadusele avastatudki. Arvestades päikesevalguse puudumist nende elukeskkonnas on arvata, et paljud neist orienteeruvad, suhtlevad, jahivad saaki ja tajuvad ohte suuresti just kuulmismeele kaudu.
Süvamerepõhja kaevandamisel tekkivat müra uurivad ka kaevandusettevõtted ise, kuid nende tulemused ei ole avalikud.
Williamsi ja ta kolleegide uuringut rahastas Ameerika Ühendriikide mittetulundusühing The Pew Charitable Trusts.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Sandra Saar