Imetajad said täid lindudelt
Esimene täi, kes kunagi kaugetel aegadel imetaja karvastikku elama asus, hüppas sinna arvatavasti linnult. Nii väidavad teadlased, olles uurinud paljude imetajaliikide ja neile liigiomaste täide genoome.
Kevin Johnson Ameerika Ühendriikidest Illinois' Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et imetajaliikide ja täiliikide evolutsioonipuul on rohkesti paralleelseid harusid ja oksaraage.
See tähendab, et kui mõni imetajaliik on lahknenud uuteks liikideks, on enamasti uuteks liikideks lahknenud ka tema seljas parasiteerinud täiliik.
Johnson ja ta kaaslased selgitasid välja, et suurem osa kõigi pärisimetajate täidest jaguneb vaid kolme suurde rühma, ja kõigi kolme rühma ühine esivanem parasiteeris tõenäoliselt mõnel Afrotheria-nimelisse suurde imetajaterühma kuuluval loomal.
Afrotheria on üks neljast pärisimetajate suurest alajaotisest, mille loomasüstemaatikud on viimasel ajal välja pakkunud; sellesse kuuluvad näiteks elevandid ja tuhnikud, kuid mitte näiteks inimesed.
Aga inimesetäi, nagu suurem osa pärisimetajate täisid, on mõnel elevandi- või tuhnikulaadsel loomal parasiteerinud täiliigi kauge järeltulija. Pärisimetajad on kõik imetajad, kes ei ole ei ürgimetajad ega kukkurloomad.
Geenianalüüs näitas, et aja jooksul on täisid lindudelt imetajatele üle tulnud veel mõnel korral, näiteks Madagaskari leemuritele ja Lõuna-Ameerika närilistele. Kuid need ületulekud on olnud väga harvad. Ühelt imetajaliigilt teisele liiguvad täid palju kergemini kui linnult imetajale.
Täid tekkisid tõenäoliselt umbes 90 kuni sada miljonit aastat tagasi ja parasiteerisid algselt arvatavasti dinosaurustel.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Sandra Saar