Tehisrakk teeb esimesi pooldumisliigutusi
Täiesti tehislikku rakku ei ole teadlastel veel luua õnnestunud, aga sünteetilise bioloogia valdkonnas sellesuunalisi katseid tehakse.
Üks tähtis saavutus oleks tehisraku poolduma panek, sest õiged rakud ju poolduvad. Nüüd annavad teadlased teada, et neil on korda läinud lisada tehislikule rakumembraanile päris bakterist võetud rakupooldumist korraldav mehhanism ja see mehhanism isegi mingil määral tööle panna.
César Rodriguez-Emmenegger Saksamaal Aachenis asuvast Interaktiivsete Materjalide Leibnizi Instituudist ja ta kolleegid eraldasid soolekepikesebakteri membraanist niinimetatud divisoomi, komplekti valke, mille ülesanne on tõmmata raku pooldumise algjärgus raku membraan keskelt kokku nagu liivakell.
Fluorestsentsmikroskoobi all oli näha, kuidas soolekepikese divisoom muundas ka tehismembraani kuju enam-vähem ootuspärasel moel. Lõpuni pooldumine ei läinud, aga see ei olnud ka eesmärk.
Rodriguez-Emmenegger ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Advanced Materials ilma erilise tagasihoidlikkuseta, et tegu on tähtsa läbimurdega bioloogiliste elementidega sünteetiliste rakkude loomisel.
Edaspidi loodavad Rodriguez-Emmenegger ja ta kaaslased lisada oma tehismembraanile veel pärisrakkude osi. Kaugem eesmärk võiks olla niisuguse isepaljuneva tehisraku loomine, millel oleks ka looduses mitte esinevaid omadusi.
Elusraku oma käega kokku panek aitaks loodetavasti ka paremini mõista, kuidas elu üleüldse tekkis ja kui suur on lootus kohata elusolendeid ka teistel taevakehadel peale Maa.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa