See tähendab, et rannikumärgalade kogupind on tänapäeval peaaegu terve Harju maakonna pindala jagu väiksem kui sajandivahetusel.

Tegelikult on pilt natuke keerulisem: mõnelt poolt on märgalad kadunud, teisale on neid aga juurde tulnud. Kokku on paarikümne aastaga maailmast kadunud ligi 14 000 ruutkilomeetrit rannikumärgalasid, samal ajal on neid ligi 10 000 ruutkilomeetrit ka juurde tekkinud.

Nicholas Murray Austraaliast Townsville'ist James Cooki Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et otsene inimtegevus on põhjustanud neist pindalamuutustest üle veerandi, 27 protsenti.

Inimesed kahandavad rannikumärgalade pinda peamiselt neid põllumaaks ümber tehes, kasvatavad uuesti aga teadliku taastustööga.

Peale otsese inimtegevuse kujundavad märgalade arengut ka setete liikumine ja kuhjumine ning kliima muutused.

Rannikumärgalasid on mitut tüüpi. Padurand näiteks on madal rand, mis jääb tõusu ajal vee alla, mõõna ajal aga veest välja; mangroov on vesine ja mudane ala, millel laiub rohkete õhujuurtega troopikapuude tihnik.

Kõige rohkem kaob rannikumärgalasid Aasias, eriti Indoneesias, Hiinas ja Myanmaris, kus on ka inimtegevuse mõju osakaal suurem kui mujal maailmas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.