Inimesele pole ettenähtud saada kõike, mida ta tahab. Antud ütluses peituv tõde võib olla põhjus, miks minnakse vargile. Veel on teada, et ajas inimeste soovid muutuvad ja see kajastub selles, mida ning kuidas varastatakse. Öeldule tõendite leidmine on lihtne, mõeldes kasvõi internetis toimuvale.

Varastatakse digitaalset raha ja igasuguseid rahaks konverteeritavaid andmeid. Meetodid hõlmavad erinevaid andmevõrkudesse loata sisenemist ja mustkunstnikuna kasutajates inforuumi tunnetust painutavaid patuskeeme. Tegu on puhtakujulise uue ajastu nähtusega, milles kõik toimub inforuumis, kuni selleni välja, et varastatud kraam jääb samuti sinna. Muutub ainult kasutaja. Virtuaalses keskkonnas puudub füüsiline valu. Reaalses maailmas kogetakse peamiselt kaotusvalu.

Lisandunud on isemoodi hübriidne röövimise fenomen. Sellega kaasneb esmalt füüsiline valu, siis toimub virtuaalne vargus, millele järgneb omakorda kaotusvalu. Briti ajalehes The Guardian hoiatatakse mitmete näidete varal seda tüüpi suureneva ohu eest.

Röövleid huvitavad ka digitaalsed, krüptovaluutat hoidvad rahakotid. Esmajoones võiks arvata, et needki kuriteod leiavad aset inforuumis. Krüptoraha ei oma kehastust ja rajaneb pelgalt arvutivõrgus toimuvale andmevahetusele. Krüptovaranduse omanikusuhet tähistavad võtmed on samuti ihutud, transistoride seisundites väljendatud bitid, mida hoitakse digitaalsetes mäluseadmetes. Kust peaks siis see lubatud või hirmutatud valu pärinema?

Haiget saab, kui hoida krüptoraha võtit nutiseadmes. See tähendab, et haiget võivad saada enamik sellise raha omanikke. Meetod koosneb isiku tuvastamisest ja tema nutiseadme enamasti vägivaldsest röövimisest, millele järgneb krüptoraha siirdamine röövli haldusesse. Seda erinevalt traditsioonilise raha siirdamisega kaasnevatest jälgedest, kuni nende tagasipööramiseni on krüptovaluuta tehing ühesuunaline ega kuulu edasikaebamisele.

Omanike kohta teave puudub ja nõusolekuta, õigemini võtmeta, ei liigu raha kuhugi. Sellest tulenevalt ongi asutud taolise vara omanike veenmiseks kasutama füüsilist valu.

Londoni politseile tehtud teabenõude põhjal koostasid ajakirjanikud põgusa ülevaate viimase aja kehalise vägivalla ja digitaalse andmevarguse kombineerimise näidetest. Olgu näiteks juhtum, milles kurjategijad nõudsid kodanikult telefoni. Telefoni kaotus võrdsustub üha sagedamini kehaosa amputeerimisega, mistõttu ohver ilmselt rõõmustas, kui sai mõne aja pärast telefoni tagasi. Esmalt võis jääda halvemast kergelt pääsemise mulje. Alles hiljem märkas ohver, et tema telefonis salvestatud krüptoraha Ethereum konto oli tühjendatud.

Krüptorahal on huvitav kuritegevusega seonduv magnetiline omadus. On ju omajagu mõistetav kasutada neid narkootikumide ostmiseks. Kuna nii ostja kui ka müüja jaoks jääb tehing muule maailmale, sh politseile nähtamatuks. Samas toimib tehing potentsiaalse ohvri tuvastamise meetmena, tuues muidu anonüümse krüptoraha omaniku kurjategijate juurde, kui ta keelatud kraamile järele tuleb.

Nüüd on valida vägivalla või sotsiaalse disaini meetodi vahel. Ajalehes kirjeldatakse juhtumit, milles palub kokaiinimüüja ohvrilt tema telefoni, et sisestada kontaktandmed. Tegelikkuses teisaldatakse tema krüptovara uuele omanikule. Allesjäänud lohutus on peksust pääsemine. Mõlemas näites oli kaotuse suurus alla 10 000 euro.

Suuremate summade puhul on vägivalla rakendamise lävi madalam. Näitena sobib juhtum, milles röövlid kasutasid vägivalda, avasid ohvri sõrmega telefoni ja vahetasid krüptovara omaniku rohkem kui 33 000 euro vääringus. Toodud näidetest piisab uue mustri märkamiseks. Nähtust on hakatud tähistama inglise keeles sõnapaariga crypto mugging. Uudisssõna puudumise tõttu saab tõlkida selle vägivaldseks krüptoraha röövimiseks.

Nagu öeldud, pangakontolt vägivalla abil raha röövimise võib pärast juurdlust tagasi pöörata. Krüptotehinguid saab küll tehniliselt jälgida, aga ühiskondlikel kokkulepetel tegutseva õigusi kaitsva süsteemi osa piirdubki parimal juhul vaid vaatlemisega. Seeõttu on kehalisemad krüptovargused röövlitele uus ja peibutav kuriteoliik.

Suuremas ohus on 18-40-aastased, kuna nemad moodustavad krüptorahasse investeerijatest 98 protsenti, kes külastavad ühtlasi ka kõige sagedamini õhtuseid meelelahutusasutusi. Samal ajal on nende taskus nutišeif, mille võti on praktiliselt samas kohas, võetav omaniku käest väiksema või suurema valuga. Tuhande euro sularaharulliga ollakse ilmselt üldiselt ettevaatlikumad.

Ülevaates toodud paljud kehalisemad krüptoröövid olidki juhtunud, viibides piiratud enesekontrolli seisundis õhtuses ohutsoonis.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".