X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tuntud futuroloog ennustab kodusooja internetist ammutamist

Egiptuse päritolu ja USA-s elav futuroloog Ramez Naam.
Egiptuse päritolu ja USA-s elav futuroloog Ramez Naam. Autor/allikas: Adam Tinworth/(CC BY-ND 2.0)

USA futuroloog Ramez Naam ennustab, et maju hakatakse soojendama üha enam taastuvallikatest toodetud elektriga, kasutades ära ka serveriparkidest õhkuvat soojust. Eluea pikendamine ja kosmose koloniseerimine tõotab kulgeda aga oodatust vaevalisemalt, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Ramez Naam on pikaajalise tehnoloogia arendamise taustaga futuroloog. See lause vajab ilmselt tõlkimist. Egiptuses Kairos sündinud ja lapsena Ameerika Ühendriikidesse emigreerumise järel seal arvutiteadusealase hariduse saanud Ramez töötas aastaid Microsoftis, kus juhtis Outlooki, Internet Exploreri ja Bingi arendust. Taoline töö kujundab inimestest kas ussi moodi sügavuti teemasse puurivaid spetsialiste või liblikasarnaselt nende kohal lendavaid visonääre.

Antud kohandumise allegooria pole uus. Sama täheldas umbes pool sajandit tagasi just kohandumise ja stressi teooria loonud Hans Selye. Mõlemad töövormid on vajalikud. Liblikaid on aga vähem.

Ramez Naam kuulub vaieldamatult viimaste sekka, keskendudes konkreetsete tehnoloogiliste probleemide lahendamise asemel strateegilisele analüüsile. Viimase üks töövahend on mäng tulevikuliste stsenaariumitega. Neid on ta jaganud avalikkusega ulmekirjanduse vormis.

Akadeemilisema ja teoreetilisema käsitluse tööd teeb Naam professorina nn Singulaarsuse Ülikoolis. Tehnoloogilise tuleviku analüüside poolest kahe hästi tuntud isiku – Peter Diamandise ja Ray Kurzweili – 2008. aastal loodud Singulaarsuse Ülikool pakub inkubatsioonikeskkonda ettevõtetele ja innovatsioonialast nõustamist.

Peter Diamandit tuntakse muu hulgas 1996. aastal X-Auhinna fondi loojana, mille raames pakuti kümme miljonit dollarit erarahastusega võistkonnale, kellel õnnestub lennutada kolme reisijaga lennumasin kahe nädala jooksul kaks korda 100 kilomeetri kõrgusele ja tagasi. Seda on ka tänaseks tehtud, millest tulenevalt kirjutas ta raamatu "Tulevik on kiirem, kui arvad".

Ray Kurzweili teatakse ennustustest, mille järgi ületab kilogramm arvutuslikku võimsust sajandi keskpaiku inimese aju võimeid ning seejärel kombineeruvad bioloogiline ja tehislik uueks evolutsiooniliseks vormiks – Inimene 2.0. Nimetuse üle võib vaielda, sest Kurzweil nimetab seda singulaarsuseks, milles on inimest ja masinat võimatu teineteisest eristada.

Antud visioonist pärineb ka ebastandardse ülikooli nimetus, kus töötab Ramez Naam, kes andis hiljuti huvitava intervjuu. Ussikestel ja tavakodanikel tasub aeg-ajalt kuulata, mida näevad liblikad. Ramez Naami ehk sõprade seas Meziks kutsutud futuroloogi vaateid hinnatakse seni küllaltki täpsete ennustuste tõttu.

Viimastest peaks huvituma eriti just ettevõtjad, sest tema umbes kümne aasta tagused ennustused akude ja päikeseenergiaga seotud tehnoloogiate arengust on osutunud erakordselt täpseteks. Seda võiks pidada juhuseks, kui vaid ennustustega poleks käinud kaasas põhjalik arutluskäik.

See ei taga muidugi järgmiste ennustuste paika pidamist. Pigem tasub järgneva perioodi kohta tehtavaid visioone võtta dialoogina iseendaga, et harjutada nõustumiste ja mittenõustumiste läbi endki natukene liblika moodi suurt pilti vaatama.

Esimese ideega polegi raske kaasa minna. Ramez Naam ennustab, et sõja tõttu Ukrainas kiireneb hüppeliselt üleminek taastuvenergeetikale. Arengu võtmetehnoloogia on mitmepäevases mahus energia talletamine. Järelikult võib oodata ettevõtluse ja ühiskondliku tähelepanu koondumist elektrina energiat talletavate akudega seotule.

Putini sõjas on poliitilise piinlikkuse põhjuseks maagaas. Euroopas kasutab gaasist veerandi tööstus, kui kaks kolmandikku kulub elektri ja sooja tootmisele. Naam ennustab, et maju hakatakse soojendama taastuvallikatest toodetud elektriga.

Huvitava arengu värske näite leiab Hollandi linnast Gröningen, kus kavatsetakse suure arvuti serveripargi jahutamiseks eemaldatud soojuse energiaga soojendada umbes 10 000 maja. Hiljuti teatas sarnasest kavatsusest Espoo linn Soomes. Viimastest aastatest leiab mitmeid taoliste projektide ideid ja näiteid reaalsetest väikese skaala rakendustest. Seega saame tulevikus rohkem internetti ja sooja.

Ramez Naam paneb pidureid kosmose vallutamise optimismile ega usu, et sellel sajandil näeme kosmosekolooniaid. Põhjus ei peitu tehnoloogilises potentsiaalis, vaid selle arendamiseks piisava vajaduse puudumises. Sellest võib lugeda ka midagi optimistlikku, sest vajadus leida Maale asendus tuleneb peamiselt hirmust siinne elu ära rikkuda.

Viimasega seoses võib pidada siiski kurvemaks sõnumiks Ray Kurzweili populariseeritud surematuse ideed jahutava ennustuse. Kurzweil ennustas, et tehnoloogilise leidlikkuse tõttu saavutab inimene eluea pikendamise võimekuse aastaks 2045.

Ramez Naam märgib, et tehtud on küll edusamme, mis on omakorda toitnud optimismi pidada veel vastu, tehes selle nimel reaalseid samme tervislikuma elustiili nimel. Tegelik vananemise vastu suunatud tehnoloogiline innovatsioon on osutunud aga oodatust aeglasemaks, mistap peab jätkama tervislike eluviisidega. Nädalavahetuseks lubati ilusat ilma.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: