Ainuõõsseid, kelle kehakuju iseloomustab lilleõielik radiaalne ehk kiireline sümmeetria, peetakse tihtilugu meiesuguste bilateraalse ehk kahepoolse sümmeetriaga olendite lähimateks sugulasteks kõigi muude olendite peres.

Teadlastel on neid huvitav uurida, sest kui leiame neilt mõne omaduse, mis meid endidki iseloomustab, siis võib arvata, et tõenäoliselt esines see omadus juba meie ja ainuõõssete viimasel ühisel esivanemalgi. Näiteks närvisüsteemi areng käib meil ainuõõssetega üsna ühesuguse geenikomplekti juhendamisel.

Kuigi meriroosidest ei ole teada, et nad üldse midagi kuuleksid, leidub nende kombitsate küljes üsna samasuguseid karvarakke nagu inimese sisekõrvaski. Meriroosid tunnevad nende rakkude abil vee liikumist, millest järeldavad, kus saakloom võiks olla.

Ethan Ozment Ameerika Ühendriikidest Arkansas' Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd tuvastanud, et nii meil kui ka meriroosidel korraldab nende karvarakkude arengut geen nimega POU-IV.

Varasematest uuringutest on teada, et hiired, kellel see geen puudub, on kurdid. Mida see geen meriroosidel teeb, ei olnudki aga varem uuritud.

Nüüd lülitasid Ozment ja ta kaaslased Ameerika Ühendriikide idarannikult pärit meriroosil Nematostella vectensis geeni POU-IV välja. Tulemuseks oli kombitsate karvarakkude väärareng ja nende tundetus puudutuse suhtes.

Nii saavadki teadlased nüüd ajakirjas eLife kirjutada, et inimese kuulmismeele algmed võivad pärit olla meie ja ainuõõssete ühiseellastelt, sadade miljonite aastate tagant.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.