Niccolo Machiavellilt pärineb õpetlik mõte, et sõda toob välja vargad ja rahu poob nad üles. Vahest liiga armutu mõte järgneva ja meile kalli märksõnaga näite kohta, aga sõda on veelgi halastamatum. Nõukogude Liidu kibedusest tulijatena mõtlesime ise endale suunanäitava majakana vaid lühikese meretee kaugusel asuva Nokia. Nii nagu armunu, nägime kiindumuse subjektis ainult head, mis teeb probleemid kõigest nähtamatuks, mitte olematuks.

New York Times avalikustas Nokia valmiduse kompromissiks kuradiga. Venemaa Ukrainale kallale tungimise tõttu oli sunnitud põhjamaine telefonide ja sidetaristu valmistaja vene turult lahkuma. Seda tehakse solidaarsusest Ukraina ja teiste väljakuulutatud majandusblokaadi tõttu Venemaalt lahkuvate ettevõtetega.

Nokia käive Venemaal ja Ukrainas kokku moodustas küll umbes kaks protsenti firma üleilmsest käibest, aga summa ei ole väike – ligemale 480 miljonit dollarit. Majandustegevuse peamine sisu oli sidetaristu müük ja teenindamine. Sellel äril on nüüd kriips peal, vähemalt Venemaal või järsku siiski mitte?

New York Times väidab umbes 75 000 lekitatud dokumendi uurimise põhjal, et firma arendas koos Venemaa jõustruktuuridega inimeste jälitamise tehnoloogiat, millega rünnati sealseid ajakirjanikke ja opositsioonipoliitikuid, sh Boris Nemtsovi ja Aleksei Navalnõid. Seda tehnoloogiat ei võta Soome firma endaga kaasa, kuna koosloodud cистема оперативно-разыскных мероприятий ehk operatiivse uurimistegevuse süsteem, lühendiga SORM, jääb Putini režiimi edasi teenindama.

Miks nad seda tegid? Machiavelli pakub kaks võimalikku selgitust. Esimeses hoiatab ta, et "inimesed on nii lihtsa mõistusega ja niivõrd juhitud nende vahetute vajaduste poolt, et petlik isik leiab alati hulganisti neid, kes on valmis saama petetuks". Teine oletus rajaneb tähelepanekule, et "inimkonna kohta võime üldiselt öelda, et nad on ebakindlad, silmakirjalikud ja kasuahned".

Usutavalt kujundas koostööd nii kasusaamine kui ka võõrustaja oskuslik veenmistöö. Sellest võib järeldada, et diktaatorite juhitud kaasaegse sidetaristuga riikides tehakse Nokiat üha uuesti. Demokraatlikes riikides on raskem end maha müüa, mistõttu kõlavad sealt vaid ettevõtet tunnustavad kommentaarid.

Dokumendilekkest selgub, et Nokia tarnis aastaid seadmeid ja teenuseid SORM-i ühendamiseks Venemaa suurima telekommunikatsiooniteenuse pakkujaga. Soome firma ei tegelenud ise telefonide ja internetiside pealtkuulamisega, vaid töötas selle nimel, kuidas ühendada telekomiettevõtte sidevõrke SORM-süsteemiga, haaret laiendada, täiustada ja kõrvaldada tõrkeid.

Artikli autorid väidavad dokumentide põhjal, et Nokia oli teadlik oma rollist Venemaa jälitussüsteemis ajal, kui Putin surus üha jõulisemalt maha riigisisest opositsiooni ning käitus agressiivselt välismaal. Sealhulgas anastades territooriume Georgias ja Ukrainas ning kasutas keemiarelva Ühendkuningriigi elanike vastu.

Töö oli Nokia jaoks hädavajalik, kuna võimaldas teha Venemaal äri. Häbiväärse koostöö tõttu kujunes Nokiast telekommunikatsiooniklientide seadmete ja teenuste tipptarnija. Seda mitte siis ainult, et aidata neil pakkuda sideteenust, vaid aidata riigiaparaadil suurendada kodanikeülese jälituse haaret. Venemaa luuretegevusele spetsialiseerunud uuriva ajakirjaniku Andrei Soldatovi hinnangul poleks Nokia abita olnud võimalik SORM-süsteemi luua.

Nokia vastas, et neil ei ole võimalik kontrollida, juurde pääseda ega segada ühtegi seaduslikku pealtkuulamisvõimalust, mida nende kliendid omavad ja kasutavad. Tegu on enam-vähem standardkaitsega, mida kasutavad inimõiguste probleemidega suurte siseturgudega riikides opereerivad IT-ettevõtted.

Õigustusena lisatakse, et kuna neis riikides töötamiseks peavad nad tegema koostööd, pole nad rikkunud ühtegi rahvusvahelist normi. Isegi kui nad on haritud inimesed, siis selle koha peal tekib mõistusesse vastutusest vabastav pime laik. Seda isegi olukorras, milles avalikuks saanud kirjavahetuse põhjal Nokia saadab insenere uurima SORM-i tööd.

Muu hulgas märgistasid isegi Nokia insenerid kaableid sõnaga SORM, tähistamaks liitumiskohta jälitussüsteemiga. Nokia enda dokumentidel kirjeldatakse, kuidas võrgukasutajate andmed edastatakse Moskva julgeolekuteenistusse. Aastal 2015 nimetas Euroopa Inimõiguste Kohus SORM-i salajase jälituse süsteemiks ja aasta hiljem asus Nokia seda laiendama.

Omaaegse helgesse tulevikku teed valgustava ebajumala inetusest teadasaamine võib olla traumeeriv. Probleem polegi aga konkreetselt Nokias, vaid kaduvas usus neisse, kelle edu pidanuks olema märk headusest. Lõpetava lohutusena olgu meenutatud veel üks 500 aasta tagune mõte, et selles pole midagi uut.

Machiavelli tõdes, et tema eelistaks minna põrgusse, mitte taevasse. Põrgus naudiks ta paavstide, kuningate ja vürstide seltskonda, kuid paradiisis kohuks vaid kerjuste, munkade ja apostlitega. Nüüd räägiks siis põrgu kasuks ka kohtumine kunagiste unistuste Nokiaga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".