Soome füüsikud lõid enneolematult kerge luteetsiumi
Hõbevalge haruldane muldmetall luteetsium kannab elemendina järjenumbrit 71. Soome füüsikud on nüüd tehislikult loonud luteetsiumi nii kerge isotoobi, millist maailma ajaloos varem loodud ei olegi.
Uue isotoobi aatomi tuumas on luteetsiumi kui elementi defineeriva 71 prootoni kõrval ainult 78 neutronit. Lihtne liitmistehe näitab, et uue isotoobi nimi on seega luteetsium-149.
Kalle Auranen Jyväskylä Ülikoolist ja ta kolleegid said uut isotoopi, kui põmmutasid ruteeniumi aatomeid nikli aatomitega.
Looduses leidub luteetsiumi ainult kahe isotoobi näol, luteetsium-175 ja luteetsium-176. Neist viimane on radioaktiivne, kuid väga pika poolestusajaga, ligi 40 miljardit aastat.
Looduslikust luteetsiumist natuke raskemaid ja natuke rohkem kergemaid isotoope on teadlased laboreis loonud juba mitukümmendki, lisades või eemaldades neutroneid, kuid soomlaste loodu on neist kõigist kõige kergem, kõige vähemate neutronitega.
Mida erinevam prootonite ja neutronite arvude suhe isotoobi aatomi tuumas võrreldes teatava optimumiga on, seda kiiremini isotoobi aatom lagunema kipub.
Soome füüsikute loodud luteetsium-149 poolestusaeg on ainult 450 nanosekundit. Selle aja jooksul lendab siis pooltest olemasolevatest luteetsium-149 aatomitest välja üks prooton, mille tulemusel muunduvad need aatomid hoopis üterbiumi aatomiteks massiarvuga 148.
Teadlaste mõõtmised ja teoreetilised arvutused osutavad, et hetkeks tekkinud uue isotoobi tuumad ei olnud kujult päris ümarad, vaid pigem natuke kokku surutud, nagu kõrvitsad.
Oma tegemistest kirjutavad Auranen ja kaasautorid lähemalt ajakirjas Physical Review Letters.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Sandra Saar