"Koolides küll räägitakse loodusõnnetustest, kuid väga vähe puudutatakse seda, kuidas reaalajas nende toimumise ajal käituda. Hea erand on siin Jaapan, kus näiteks 2011. aastal pääsesid õpilased tsunami käest just seetõttu, et neil oli selleks ettevalmistus," kirjeldas doktoritöö autor David Cerulli. 

Doktoritöö raames arendas Cerulli välja küsimustiku, mis andis ülevaate õpilaste arusaamadest teaduse ja tehnoloogia kohta. "Selgus, et need olid üsna kesised," märkis värske doktor. 

Keskmiselt sai iga viies õpilane piisavalt hästi aru teaduse ja tehnoloogia suhetest, nähes seda, kuidas teaduse ja tehnoloogia areng põhineb vastastikustel mõjutustel. Teistest eristusid Jaapani õpilased, kelle puhul näitasid paremat arusaamist ligikaudu 60 protsenti vastanutest. 

Samuti pidid õpilased kirjeldama, kuidas nad käituks tsunami, orkaani, maavärina ja välgutabamuse ajal. Küsimustele vastas kokku ligi paar tuhat õpilast, sealhulgas ligikaudu 600 last Eestist.

Selgus, et eriti ohtlikuna tajusid õpilased neid loodusnähtusi, mille puhul neil endal kogemuslikku kokkupuudet nappis, näiteks tsunamisid. Cerulli märkis, et õpilaste kõrgendatud ohutaju ja parem valmisolek tsunamidele reageerimisel on osaliselt seotud meediaga, kus neid on üksjagu palju kajastatud. Vähem ohtlikuna tajusid õpilased selliseid ilmastikunähtusid, mis olid neile tuttavamad, näiteks välgutabamust.

Cerulli märkis, et kuigi Eestis on tõsiste looduskatastroofide tõenäosus üpris väike, siis valmis tuleks selleks olla sellegipoolest: "Eestlased reisivad maailma eri paigus ja siis tuleb olla valmis sellisteks loodusnähtusteks, mida Eestis ei esine." 

Uurija märkis, et iga loodusõnnetuse puhul kehtivad erinevad reageerimisreeglid: "Eesti õpilaste näitel tuli välja, et nad reageeriksid orkaanide ja tsunamide puhul üpris sarnaselt ehk liiguks madalamalt kõrgemale. Tsunami puhul on see igati õige reaktsioon, orkaani puhul ei ole mäe otsa ronimine kõige parem idee. Teiste riikide õpilaste puhul sellist seost välja ei tulnud."

Ta lisas, et suurem osa eesti õpilastest ehk ligikaudu 85 protsenti väljendasid valmisolekut reageerida tsunamidele. Kõige vähem ehk natuke üle kolmandiku oli neid õpilasi, kes oskavad õigesti reageerida orkaanidele ja maavärinatele.

Selleks, et õpilaste valmisolekut looduskatastroofide osas tõsta, arendas Cerulli välja õppimismudeli, mille eesmärk on luua ettekujutus käitumismustritest, mida kriisiolukorras kasutada. Mudel koosneb neljast osast, mis valmistab õppijaid ette selleks, et suuta looduskatastroofi ajal vastutustundlikult ja sihipäraselt tegutseda. 

David Cerulli kaitses oma doktoritööd "Õpetajate ja õpilaste teadlikkus ja valmisolek loodusõnnetuste korral ning hariduse roll nende mõju leevendamisel" ("Investigating the teaching and learning of natural hazard disaster reduction") 11. märtsil Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis. Doktoritööd juhendasid professor Jack Holbrook ja professor Ülo Mander Tartu Ülikoolist, tööd retsenseeris professor Kari Sormunen Ida-Soome Ülikoolist.