Kreeka Kuldvillaku mütoloogiast pärineb juhtum, milles pidi keskne tegelane Jason täitma loo kuulajale võimatuna tunduvaid ülesandeid. Näiteks tuli tal võidelda tuld purskava lohega, et seejärel kiskuda tema lõualuust teravad kihvad ja künda need mulda. Mullast tärkasid kihvadest kasvanud sõdurid. Need ei osanud taganeda, kuna olid programmeeritud otsima vaenlast ja seda ründama. Loost pärineb ingliskeelses kultuuriruumis hoiatus draakoni hammaste külvamise eest, kuna millegi hea ootuse asemel tabab külvajat suur oht.

Antud mõtet kohtab seoses tehisintellekti külvamisega sõjasfääri, mille tulemusel sünnivad tapvad robotid. Need ei oska omade ja võõraste vahele piiri tõmmata.

Enam kui paarituhande aasta tagust Kuldvillaku seikluse kirjeldust peetakse ka inimkonna esimeseks teadaolevaks roboti kirjelduseks. Lisaks põllust kasvavatele sõdalastele oli selles loos veelgi vägevam robottegelane Talos. Mitme meetri kõrgune pronksist ja inimesi kehalistelt võimetelt mäekõrguselt ületav tegelaskuju oli inimese käskudega programmeeritav. Samas oli ta teatud tehnilise trikiga surmatav.

Neli sajandit enne meie ajaarvamist iidset müüti kommenteerinud Palaephatus märkis, et kui müüt vastaks tõele, hariks iga kindral sellist põldu. Seda ilmselt juhtub see avalikkuse eest varjatud militaarsetel tööpõldudel. Vana müüdiga saadeti meile tänapäeva automaatsõduritega seotud õpetlik hoiatus. Selle tabamiseks astugem korraks Jasoni olukorda, kes näeb maast kerkinud hiigelsuurt südametut armeed tema poole marssimas. Mida ta teeb?

Jutustuses on huvitav armastuse liin, mille kaudu jõuab kangelaseni soovitus visata suur kivi keset ründepimeduses marssivat armeed. Peagi lendab kivi sõdalaste sekka ja kamakaga pihta saanud robot ründab selle peale naabrit. Lõpuks on kogu sõjavägi iseenda kallal. Probleem on ajatu. Mõned teadlased usuvad, et enne Homerost tärganud lugu on üks varasemaid osutusi robotlike sõduritega kaasnevast käskimise ja kontrollimisega seotud teemale.

Üllatava paralleeli leiab häkkerite tegevussfäärist. Iirimaal registreeritud Accenture on maailmas üks juhtivaid tehnoloogiavaldkonna konsultatsiooniettevõtteid. Firma koostatavast küberohu värskest raportist (pdf) selgub, et sõda Ukrainas mõjus majanduskuritegudele pühendunud "küberrelvadega häkkerite armeele" nagu Jasoni visatud kivi androidide armeele.

Rahast innustatud kelmid tegutsevad igapäevaselt oportunistlikult, otsides uusi ohvreid, tungides andmebaasidesse, levitades lunavara ning nõudes lunaraha ja sooritades identiteedivargustega majanduskuritegusid. Suhteliselt palju raha liigub nende iseäralikus kollektiivses siseringis, kus müüakse ja vahetatakse omavahel isiku- ja krediitkaardiandmeid, juurdepääsu kompromiteeritud arvutivõrkudesse, häkkimise tarkvara jmt.

Kuigi maailm teab ka riiklikke ja võimuorganitega koostööd tegevaid häkkerite rühmitusi, võib enamust pidada süsteemiväliseks majanduskuritegevusele keskendunud töötajaskonnaks. Sarnaselt Jasoni loo androididest vaenlastele marsivad nad järelejätmatult raha riisumise võimaluste poole.

Asukoha järgi elab märgatav osa Venemaal. Ülejäänud ei pea elama Ukrainas, aga kuna maailm on sealse sõja tulemusel selgelt asunud agressori vastaspoolele, joonistub välja uus rindejoon. Sõjast Ukrainas piisas majanduskuritegude sooritamiseks koostööd teinud häkkerite vahele kiilu löömiseks. Näiteks lekkis mõned päevad pärast Venemaa rünnakute algust, 28. veebruaril internetti kurikuulsa Conti väljapressijate jõugu liikmete paari aastat katvate sisevestluste koopiad.

Jõugu kätetöö näiteks on aasta eest väljapressimise tõttu töö katkestanud Iiri tervishoiu IT-süsteem. Värske lekke põhjuseks peetakse Conti avaldust, milles nad väljendasid ustavust Putinile. Nüüd häkiti neid endid, sest mitmesajast failist koosneva lekkega tuli kaasa Ukrainat toetav sõnum. Kuuldavasti on mõned Venemaa taustaga rühmad kinnitanud, et neid huvitab vaid raha, mitte poliitika ja jäetagu nad häkkerite maailmas lahvatanud sõjast välja.

Avalikkusel ei tasu sättida end mugavalt pealtvaatajarolli. Häkkerite omavaheliste suhete ägestumise tulemusel kasvab erisuguste rünnakute tõenäosus. Senised kurjategijad joonduvad vastavalt sõjalise konflikti osapooltele paralleelsele sõjatandrile ning asuvad ründama vastaseid ja nende hoolitud tagalat. Viimane asub peamiselt tsiviilühiskonnas, taristute, e-teenuste ja muude arvuteid sisaldavate tegevuste maailmas.

Tegemist ei ole müüdiga. Peame olema valvsad ja lootma, et pärast teineteise kurnamist jääb kuritegelikesse häkkeritesse alles pelgalt head eesmärgid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".