Veebikeskkonda ResearchGate võrreldakse sageli teadlastele mõeldud Facebooki. Lisaks oma näopildi ja muu olulise info lisamisele saavad teadusega tegelevad inimesed näidata, millega nad tegelevad. Praktilises mõttes tähendab see, et ligi 20 miljonit kasutajat saavad jagada keskkonna vahendusel teistega oma teadustöid.

Neist märkimisväärne osa on ilmunud aga ka mõnes teadusajakirjas, mille vahendusel tuleks samade uurimuste lugemise eest maksta kümneid või mitte sadu eurosid. Ühe eelmisel aastal avaldatud läbilõikeuuringu kohaselt polnud 500 artiklist litsentsi järgi avatud juurdepääsuga 392. Möödunud aasta oktoobris kaebasidki Ameerika Keemia Selts ja Elsevier sotsiaalmeediavõrgustiku Saksa kohtusse. Mõlemad on planeedi ühed suuremad teaduskirjastajad.

Mücheni kohus otsustas nüüd, et ResearchGate peab eemaldama oma keskkonnast 50 autoriõigusega kaitstud uurimust, millele kirjastajad tähelepanu juhtisid. Ühtlasi leidis see, et keskkond vastutab autoriõiguse rikkumise eest. Samas ei nõustunud kohus kirjastajate kahjunõude rahuldamisega.

Teisalt ei tähenda otsus õigusekspertide sõnul automaatselt, et ResearchGate peaks eemaldama oma keskkonnast ka kõik teised potentsiaalselt autoriõigusi rikkuvad teadustööd. Teiste seas Ameerika Keemia Seltsi ja Elsevieri koondav Vastutustundliku Jagamise Koalitsioon on taotlenud varem keskkonna serveritest ligikaudu seitsme miljoni teadustöö kustutamist. Hinnaguliselt moodustavad need ligikaudu 40 protsenti keskkonda laetud teadustöödest.

Nii kirjastajad kui ka ResearchGate plaanivad aga otsuse edasi kaevata. Muu hulgas viitas ResearchGate, et nende loodud süsteem võimaldab autoriõiguste rikkumistest teada anda. Kirjastajad on vastavat võimalust ka kasutanud. Teisalt hakkas kehtima Euroopa Liidus eelmisest aastast seadus, mis muudab sisujagamist võimaldavad platvormid sinna laetud sisu eest niigi vastutavaks.

Elsevier on kaevanud kohtusse ka teise sarnast, kuid teadustöödele veelgi laiemat ligipääsu pakkuva keskkonna SciHub. Kohtuvaidlusega seoses otsustas selle haldaja alates möödunud aasta septembrist sinna teadustööde lisamise peatada.

Hiljutise kokkuvõtte põhjal ei kasutanud seda vaid arengumaades, vaid ka võrdlemisi rikastes riikides tegutsevad teadlased ja huvilised. Kui Hiinas laeti jaanuaris SciHubi vahendusel alla enam kui 25 miljonit artiklit, siis USA-s 9,3 miljonit ja Prantsusmaal üle viie miljoni teadustöö.

Mõned teised suuremad kirjastajad on asunud avaldamiskultuuri muutuste tõttu avatud juurdepääsu pakkuvate platvormidega koostööd tegema. Näiteks teevad ResearchGate'iga koostööd Spinger Nature ja Wiley.

Samal ajal kohustavad üha rohkem teadusraha jagavad organisatsioonid, nagu Wellcome Trust, Bill ja Melinda Gatesi fond ja ka Euroopa Teadusnõukogu, teadlasi tegema nende raha eest tehtud töö tulemused laiemale avalikkusele ühel või teisel viisil vabalt kättesaadavaks.