Pole teada, kas inimesed on kõikidest ebatavalistest juhtumitest enamuse juba ära proovinud või on suurem osa alles ees. Järgmine juhtum on vähemalt märgiks, et üllatused pole otsas. Loo eelduse moodustavad kolm-neli asjaolu. Esiteks innovaatilised graafilise pilditöötluse protsessorid, siis matemaatiliste ülesannete lahendamise abil lisanduv krüptoraha ja viimase toel uue hoo saavutanud digitaalne väljapressimine ning lõpuks ajatu ahnus.

Ekraanidele luuakse visuaalset sisu vaataja tajule hoomamatute, miljonite imepisikeste geomeetriliste vormide, nagu kolm- ja nelinurkade abil. Näiliselt lihtsate elementide abil moodustatakse ruumiliselt konstrueeritud visuaalne kujund, milles iga taoline pinnaühik täidetakse värviga.

Vaatajale kuvanduv tervik tundub sile või karvane, vastavalt sellele, mida talle tegelikkuse pähe esitatakse. Kui veel paarkümmend aastat tagasi püüti luua arvutitega võimalikult tõetruusid staatilisi pilte, siis nüüd on normaalne nõuda realistlikku liikuvat pilti. Eeldatavalt tehes seda ise ekraanil toimuvat reaalajas juhtides, nagu tehakse seda praegu arvutimängudes. Iga väiksemgi viide liikumises tähendab mängujuhile halvasti alluvat ebaloomulikku simulatsiooni.

Ülesande lahendamine eeldab vägeva arvutusliku töö teostamist tajule märkamatuks jääva ajaühiku sees, mis arvuti kesksele protsessorile ei sobi. Probleem ei ole põhimõttes, vaid selle protsessori tööülesannetest tulenevalt pelgalt arvutustehete sooritamisele eraldatava ressursi piiratuses. Seetõttu kasutakse natukenegi tõsisemat pilditöötlust eeldatavates arvutites spetsiaalseid graafikaprotsessoreid.

Siin tulebki mängu maailma üks juhtivaid graafikakaarte tootev Nvidia. Pole siis ime, miks teab praktiliselt iga end natukenegi arvutimängijaks nimetav tegelane päris palju firma graafikakaartide mudelitest ja hindadest. Seejärel tuleb mängu krüptoraha, mille allegooriline "kaevandamine" on raske matemaatilise ülesande lahendamine.

Jagades ülesande sadade ja tuhandete protsessorite vahel kasvab kaevandamise tootlikkus ehk omanike rikastumine. Nende saamahimust sündisid krüptoraha loomisele pühendatud suured arvutuskeskused, mis asusid võimsate graafikakaartide nimel konkureerima mänguritega. Meediasse jõudsid lood, milles kogu partii osteti ära otse vabrikust ja transporditi lennukiga kuhugi Venemaa, Kasahstani, Kanada või USA arvutuskeskuse lähedal asuvasse lennujaama.

Arvutipargi kasvatamine on üks ja kallis tee. Teine lahendus rajaneb protsessori võimsuse kasvule. See on ülesanne, mille lahendamisega tegelevad omavahel turu nimel konkureerivad protsessorite valmistajad. Krüptoraha kaevurid püüavad uued protsessori endale krabada. Pahandades sellega arvutimängijaid, keda on maailmas tunduvalt rohkem. Nende arvukusest polnud aga kasu. Pigem muutsid nad olukorra hullemaks, sest nõudlus kergitas poelettidel uute graafikakaartide hindu.

Nvidia otsustas tulla arvutimängu sõpradele vastu ja paigutas protsessori loogikasse piirangu. See langetas protsessori tootlikkuse poole peale, kui tuvastas krüptoraha jaoks iseloomuliku arvutusoperatsiooni.

Krüptorahaga rikastumise segamise tõttu tungis häkkerite grupp Nvidia arvutisüsteemi. Neil õnnestus varastada uue põlvkonna protsessorite valmistamise ning nende kasutamiseks vajaliku tarkvara joonised ja lähtekoodid. Erinevalt väljapressijate seas levinud krüptovääringus lunarahamaksmisele ei küsi nad raha, vaid nõuavad, et firma kõrvaldaks protsessorist kirjeldatud pudelikaela.

Vastasel juhul ähvardavad pahased krüptokevurid teha firma salajase intellektuaalomandi avalikult kättesaadavaks. Tihedas, ülimalt kallis ja samas tulusas konkurentsis teistest siin-seal ees olevat Nvidiat ähvardaks oma eeliste ehk suure hulga raha kaotamine.

Näiliselt tundub lahendus lihtne. Firma annab järele, teeb uued protsessorid küberraha kaevandajatele uuesti atraktiivseks ja müüb kogu toodangu näljaselt ootavale turule. Neile pole ju vahet, kas protsessorid jõuavad arvutimängurite või imeliku raha genereerijate masinatesse. Otsustamiseks on aega jäänud nädala lõpuni.

Olukord pole siiski nii lihtne. Kõrvale võib jätta krüptorahaga seotud moraalsed vaidlused selle spekulatiivsest väärtusest, kuritegevust soosivast olemusest, looduse kahjustamisest või isegi käesolevast vargusest. Võiks küsida, mis juhtub, kui suure firma ärisaladused ja intellektuaalomand muutub avalikkusele kättesaadavaks.

Vastus meenutab juhtumit, milles hajameelne härra sisenes kogemata naiste sauna. Selle asemel, et häbelikult kogeledes vabandada, vaatas ta hetke ringi ning teatas: "Head päeva, härrased!". Kõik Nvidia konkurendid peavad käituma sama moodi. Isegi kui see on neile ekraanile kuvatud, on mõistlikum öelda, et nad ei näe konkurendi saladusi, sest nende kasutamine lõppeks kohtus.

See on imelik saladus, mida keegi ei taha teada. Isegi kui nad nuputaksid ise vahepeal midagi analoogset välja, lasuks neil nüüd varguse kahtlus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".