Esimese astme kurbust pidavat esile kutsuma mingi väline põhjus. Teine tase saavutatakse, kui hakkab endast hale,kuna ollakse kurb. Vahest asume esimese ja teise vahel, mõeldes, miks soomlased elavad maailma õnnelikumas riigis ja meie koht ei ole naabruses, üle lahe, vaid mitukümmend kohta tagapool. See teeb kurvaks. Lisaks siis sellele, et oleme niigi vähem rõõmsad.

Otsides põhjuseid ja enesele lohutavat õigustust, võib vastus olla puunappus või õigemini nende rohkus. Soome pinnast on metsaga kaetud natukene üle 73 protsendi. Eestis on vastav näitaja 56 protsenti. Inimese tõelist olemust sõnadesse püüda proovinud saksa-šveitsi kirjanik ja poeet Herman Hesse on tõdenud, et puud on pühamud. See, kes oskab nendega rääkida ning teab, kuidas neid kuulata, saab teada tõde.

Küünilisemad inimesed võivad ka muidugi väita, et inimesed eiravad tõde ajutise õnne nimel, mispeale väidavad targemad vastu, et parem on saada tõest pakitsev kõrvakiil kui valelik suudlus.

Tagasi puude juurde. Herman Hesse polnud ainuke. "Mets ei valluta inimeste südameid mitte niivõrd oma ilu, kui õhu kvaliteediga, vanadest puudest õhkuvaga, mis nii imeliselt muudab ja uuendab väsinud vaimu." – tõdes "Aarete Saare" kirjutanud Robert Louis Stevenson. Puuülistajate pikast loetelust valiku võib lõpetada Antoine de Saint-Exupéryga, kes pidas puud kui millestki enamat seemnest, seejärel varrest ja elevast tüvest kuni surnud kännuni. Prantslane nägi puud aeglase ja kestva jõuna, mis pingutab, et võita taevast.

Puud on läbi ajaloo täitnud inimeste meeli imestusega ning kütnud erinevaid fantaasiaid kuni jumalolevuse võimaliku koduni. Äsjatoodud tähelepanelike ja tundlike kirjanike mõtted aitavad linnadžungli elanikes äratada ürgset mälestust puudest, mis näitlikustavad raskustega silmitsi seistes hinge ravivat majesteetlikku visadust ja jõudu. Sestap peaks neid kohtlema paberimassist või ehitusmaterjalist väärikamalt. Ajastule kohaselt tuleks neile anda internetis e-posti aadress.

Seda ka Austraalias Melbourne'is tehti. Linnavalitsus tekitas umbes 70 000 puule e-posti aadressi, juhindudes ideest tuua puude eluolu linnastunud maalastele kättesaadavamasse vormi. Omavalitsuse keskkonnavaldkonna juhi Cathy Oke'i sõnul oli puudele e-kirjade saatmise võimaluse loomine tingitud sõna otseses selleks, et inimesed saaksid kiiresti teatada konkreetse puuga seotud probleemidest ja nad saaksid aega raiskamata tuvastada tähelepanu vajava puu.

Tulemus oli oodatust teistsugune. Võiks isegi öelda, et väga palju teistsugune. Üllatust tekitanud viga pole eriti paha ega selles lasu süü ülejäänud maailmal, vaid neis, kes arvasid, et inimesed oskavad e-kirja aadressiga teha midagi muud, kui kirjutada kirju. Antud juhul kirjutada kirju puudele. Seejuures mitte pimedas teadmatuses, kellele nad kirjutavad või kas keegi nende kirjutatut loeb. Pöördumised olidki suunatud konkreetselt puudele.

Puud on saanud kõikjalt maailmast üle 4000 kirja. Kirjavahetus on intiimne akt. Kõrvaltvaatajatele avaneb see kas kutsutult, kogemata või häkkimise tulemusel. Antud juhul jääb moraalse eneseanalüüsi võitluse väli sõnastamata, sest olukord on ebatavaline. Valiku tegi Melbourne'i keskkonnaamet, kes avalikustas omal vastutusel osa usalduslikest teadetest. Puid tähistavad numbrid, aga neil on ka ladinakeelne botaaniline liigitunnus. Mõned kirjutajad pöörduvad adressaadi poole numbri ja teised botaanilise nimega.

Näiteks kõlab kohalikus keeles Rose Gumi nimelisele eukalüpti puule saadetud kiri nii: "Kallis Rose Gum, viimase aasta jooksul olen iga päev sinust rattaga möödunud ja tahan, et teaksid, kui palju rõõmu sa mulle annad. Olenemata ilmast või sellest, mis su ümber toimub, oled tugev, elegantne ja ilus. Ma tahtsin, et sa seda teaksid.". Või järgmine näide: "Tere puu! Elad minu akna taga .. armastan sind". Olgu toodud veel üks: "Hei! Kuidas läheb? PS. kas sa pead sõrmedeks oma oksi või juuri?" jne.

Võiks ju arvata, et see kõik on tobe. Kahtlemata on see tõsi. Väitest ei saa siiski teada, kes on tobe. Puudega suhtlemine räägib inimestes peituvast ilust ajal, kui tehnoloogia on röövinud osa inimlikust kontaktist ja täitnud meeled emotsioonidele karjuva sisuga. Selle meelde tuletamiseks võiks kirjutada puule Austraalias. Järsku saame sellega soomlaste õnnele ligemale.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".