Uurimistöö autorite sõnul mõjutab sotsiaalne väljasuremine inimeste arusaama looduskeskkonnast ja pärsib loodushoiuga seotud algatusi, vahendab Sciencealert.com.

Teadustöö kaasautori, Oxfordi Ülikooli bioloogiliste süsteemide uurija Josh Firthi sõnul võib liikide sotsiaalne väljasuremine vaesustada seda, millisena tajutakse looduskeskkonna loomulikku seisundit.

Varasemad uuringud näitavad, et sotsiaalse väljasuremise juures mängib rolli liigi kultuuriline tähtsus, aga ka see, kui kaua aega tagasi liik välja suri ja milline oli tema suhe inimesega.  

Tavaliselt leiab sotsiaalne väljasuremine aset pärast bioloogilist väljasuremist, kuigi mõnikord toimuvad mõlemad väljasuremised ka samaaegselt. Osadel juhtudel võivad liigid sotsiaalsest mälust kaduda ka siis, kui nad on looduses endiselt olemas. Näiteks ravimtaimede puhul soodustab seda asjaolu, et mitmed traditsioonilised ravimtaimed on asendunud moodsate arstimitega.

Enamike liikide puhul pole sotsiaalne väljasuremine aga üldse võimalik, sest inimesed lihtsalt ei tunne neid. Viimaste hulka kuuluvad näiteks liigid, mis asuvad inimasustusest kaugel või mida pole nende väiksuse tõttu võimalik palja silmaga näha.

Mõningatel juhtudel võivad liigid oma kollektiivset tuntust säilitada või seda pärast bioloogilist väljasuremist isegi kasvatada, märkis uurimuse kaasautor, Negevi Ben-Gurioni ülikooli bioloog Uri Roll. Ta lisas, et sellistel juhtudel muutub kollektiivses mälus olev ettekujutus liigist järk-järgult ebatäpseks ja lihtsustavaks.  

Teadlased leidsid mitmeid seoseid sotsiaalse väljasuremise ja elurikkust toetavate algatuste puudujääkide vahel. Nad märkisid, et kui midagi ette ei võeta, siis jätkub sotsiaalne väljasuremine ka tulevikus.     

Uurimistöö ilmus ajakirjas Trends in Ecology & Evolution.