Umbes sajast USA haiglast kogutud andmete põhjal kasvas aastatel 1998–2017 pea- ja kaelapiirkonna-operatsioone nõudvate tõsiste traumade arv pidevalt. Aastal 2020 avaldatud ülevaateuuringus märgitakse, et natuke enam kui 76 tuhandel juhul muutis tavalise inimese patsiendiks telefon.

Oht näib puudutavat enam-vähem kõiki ühiskondlikke rühmi. Arstiabi vajajatest olid 55 protsenti naissoost ja vanuselises võrdluses moodustasid 39 protsenti 13–29-aastased. Iga kolmas õnnetu sai peavigastuse, teine kolmandik vigastusi asusid näo piirkonnas, alates lõhkistest kulmudest ja silmadest lõpetades nina ning suuga. Ligikaudu iga seitsmes vigastus seostus kaelaga.

Vigastustüüpidest neljandik olid läbivad haavad ja hematoomid. Teist sama palju moodustas aju koldelised vigastused ehk ajupõrutused ning ülejäänu kuuendiku moodustasid siseorganite vigastused.

Umbes 82 protsendil juhtudest mängis pea ja kaela vigastamise juures rolli telefoni tõttu kaotatud tähelepanelikkus. Ümberöelduna kõnniti peaga vastu posti, ust või millegi muu murdumatu vastu. Alla 13-aastaste ja üle 50-aastaste seas esines keskmisest rohkem telefoni enda kasutamise tulemusel saadud vigastusi. Näiteks ei püsinud telefon käes ja kaotati tasakaal, hoogsalt telefoni järele kummardades saadi viga või kukkus nutiseade ise õnnetult vastu pead.

Analüüsi koostanud teadlased märgivad eraldi, et suurim hüpe telefoniga seotud traumades leidis aset 2007. aastal. Viktoriiniküsimuseks sobiva tähelepaneku taga on Apple iPhone'i müügi algus. Autorid soovitavad suhtuda näiliselt nn "reha peale astumise" õpetlikesse juhtumitesse tõsiselt, sest isegi kui enamuse jaoks lõppeb trauma valusa mälestusega, esineb nende seas liiga palju püsivate tüsistustega vahejuhtumeid.

Telefon on 96 protsendil ameeriklastest ja erakorralise meditsiinilise abi statistikas moodustavad telefoni kasutamise tagajärjel sündinud traumad viis protsenti. Kellega pole midagi taolist juhtunud, võivad end ekslikult pidada targaks. Järeldus ise pole tarkade killast, sest keegi loetletud õnnetutest ei kavatsenud pead lõhki lüüa.

Seega võib end parimal juhul pidada õnnelikuks, kui arvestada, et piisavalt pika aja jooksul kipuvad kõik võimalused realiseeruma. Vahest juhtub seda isegi mitu korda. Seega võivad niinimetatud targad oma mihklipäeva oodata. Seda aega kiirendavate suurimate vigade sekka kuulubki liigne enesekindlus.

Pealegi risk kasvab. Võiks ju arvata, et kui inimene on telefoniga statistilises mõttes "küllastunud", st tal on telefon olemas, siis uus võib vaid vana asendada ega suurenda juba olemasolevat riski. Risk tuleb maailmast, mida indiviidid ei kontrolli. Oht saabub mõneti ootamatust ja samas igati loogilisest suunast. Selleks on virtuaalreaalsus.

The Guardian osutab, et Ühendkuningriigis kindlustusettevõtte Aviva poolt makstavate kahjuhüvitiste taotluste arv kasvas tänu virtuaalreaalsuse tehnoloogia levikule eelmisel aastal 31 protsenti. Kindlustuse esindaja viitas nende töös juba märgatavale jõulu-efektile. Kingipakkides oli seni rekordiline kogus virtuaalreaalsuse seadmeid. Lõppenud aastal leidis uue omaniku 6,1 miljon seadet, kasvatades seadmete koguarvu maailmas 16,4 miljonini.

Järgmise kahe aastaga peaks reaalsusest väljumist võimaldavate vahendite arv kahekordistuma, viies päris maailmas proportsionaalselt rohkem katkiste asjade ja inimesteni. Teise olulise kõrvalefektina on oodata kodudest kostva karjumise suurenemist. Alguses virtuaalreaalsuse põhjustatud kontrollimatu enesevalitsemise tõttu, millele järgneb karje kohtudes tegelikkusega.

Võrreldes telefoniekraanile keskendunult sageli peaga takistuste vastu põrkamistega on kolju suhteliselt hästi kaitstud, seda tänu virtuaalreaalsuse seadme pead ümbritsevale olemusele. Virtuaalsuse külastamine lisab aga päris ellu uusi kahju tekitamise valikuid. Ajaleht toob näite, milles kahjukannatanu põrkas kokku laes tiirelnud ventilaatoriga. Või siis juhtum, milles end uude maailma viinu põrkas kokku laelambiga, rääkimata mööbli või kodutehnika otsa komistamisest.

Keskmine kahjunõude suurus oli umbes 775 eurot. Kuna statistika rajaneb kodukindlustuse andmetele, on tegemist materiaalse kahjuga. Keskmisest sagedamini vajas väljavahetamist televiisor. Leidub ka juhtum, milles mänguhoos laps lõhkus pimeda vehkimise tulemusel kaks kodu ehtinud kallist disainitoodet.

Kinniseotud silmadega hallutsinatsioonides hullava inimese eest pole kaitstud ükski samas ruumis asuv asi. Pimesi vehkivate inimeste kehaliste vigastuste kohta võib teha oletusi. Ilmselt saavad rohkem viga üla- ja alajäsemed, mida ei suudeta tajumehhanisme tabanud nõiduse tõttu kontrollida.

Viga on saanud ka teised inimesed, kelleks on samas ruumis viibinud lähedased. Vanemate ja laste suhe on katkematu, aga ohtu võib sattuda armastus. Head valentinipäeva!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".