Kodukasutusse mõeldud robotite pakkumine kogub hoogu. Tuntuim esindaja on iseseisvalt tubadest tolmu otsiv tegelane. Aastal 2020 oli ülemaailmne robot-tolmuimejateturu suurus umbes 10 miljardit dollarit. Võimalik, et kodud ei ole muutumas mustemaks, aga igasuguste tolmuimejate üleilmse müügi kasvuks aastani 2028 hinnatakse 9,6 protsenti aastas. Võimalik, et kasvu põhjus tuleneb heakorra paranemisest arengumaades.

Samal perioodil peaks robottolmuimejate kodudesse jõudmise kasvutempo olema pea kolm korda kiirem ehk 27,2 protsenti aastas . Osa kasvust tuleb vanade tolmuimejate väljavahetamisest. Näiteks müüakse 332 miljoni elanikuga USA-s ligemale 50 miljon tolmuimejat aastas. Teisisõnu üks uus seade kuue-seitsme inimese kohta või siis uus masin iga kuue aasta tagant.

Muude tööde jaoks loodud roboteid on kodudes veel vähe. Seda olulisem on välja selgitada, kuidas mõjutavad inimese ja roboti suhteid masinast abilise tehtavad vead.

Tuleb välja, et antud küsimust polegi korralikult uuritud. Oluliste sotsiaalsete muutustega ajastu eel on üllatav, et me pole valmistunud kohtumiseks võõra ja võimalik, et pereliikme staatuse saavutava külalisega. Me ei aima näiteks omaenda reaktsioone olukordades, kus robot teeb mõne pahanduse. Robotite kahjutegude potentsiaal on üpris suur ning valikusse kuuluvad erinevad eksimuste tüübid ja varieeruvad raskusastmed.

Iisraeli teadlased Ben-Gurioni Negevi Ülikoolist korraldasid vastava teabe hankimiseks katseseeria. Neis osalenud 123 inimesele loodi võimalikult realistlik, kodusele eluolule vastavates tingimustes suhtluse olukord pesemise järel riideid sorteeriva robotiga. Uurimiseks kujundati kolm eksperimentaalset probleem-olukorda.

Esimeses paluti osalejatel võtta kodust kaasa valik oma riideid. Roboti töö oli sorteerida ja kokku lapata eksperimendi korraldajate ning osalejate poolt kokku toodud riideid. Sorteeriv robot viskas aeg-ajalt mõne rõiva põrandale või prügikasti. Näiliselt tühise vea puhul arvestati, et isiklike asjade kahjustamise oht mõjutab omanike kognitiivset ja psühholoogilist erutustaset.

Võrreldes muude ja isegi kalliste ohverdatavate asjadega kiputakse isiklikke asju rohkem väärtustama. Võimalik, et põhjus seostub esemetega liituva mäluga, kuna asjadel on roll mina määratlusest ja enese määratlemine materiaalse vara kaudu edastab seda identiteeti ka teistele. Seetõttu hinnati, et isiklike asjade kahjustamise oht peaks tooma esile piisava robotitesse suhtumist kujundava reaktsiooni.

Teises eksperimentaalses osas anti uuritavatele raha. Neile allesjääva osa suurus sõltus roboti tegutsemise tõhususest. Kui eelmises katses kahjustati isiklikke asju, siis siin oli ohus varaline kaotus, kui robot komberdas, jäi kinni, liikus aeglaselt ja kulutas muul moel oma saamatu tegevuse tõttu omaniku raha.

Kolmandas eksperimendis omistas robot inimesele suhtlemise käigus vale soo, pidades naisi meesteks ja vastupidi. Lisaks registreeriti, kas robot tegi suhtlemisel vea uuritava subjekti või eksperimendi korraldaja isiku vastu. Seega oli kõikide eksperimentide tuumikuks osaleva isiku personaalne meelerahu rikkumine.

Selgus, et taolised isikut puudutavad personaalsed vead tekitasid inimestes erinevaid vastureaktsioone. Usaldus roboti vastu kannatas kõige rohkem katsetes, milles kasutajad kogesid varalist või rahalist kahju. Kolmandas katses, milles robot tuvastas nende soo valesti, ei paistnud ebaõnnestumised mõjutavat robotile antud üldist hinnangut.

Tulemused polegi eriti üllatavad. Ainult et enne katset oleks nende ette nägemine olnud palju ebakindlam. See toob esile, et isegi näiliselt lihtsates küsimustes peaks enne olulisi kaalutlusi ja ootuseid koguma informeeritud otsustamiseks usaldusväärset teavet. Ühtlasi järeldub antud uuringust, et roboti poolt personaalsemas elukeskkonnas tehtavatel apsakatel on erinev mõju robotitega seotud hoiakutele ja eelarvamustele.

Mõlemad mõjutavad omakorda, kuidas masinabilisi vastu võetakse, mil määral kasutajad robotit usaldavad ja on valmis neid igapäevaelus kasutama, milliseid ennetavaid poliitikaid võidakse teha jne. See omakorda annab juhiseid robotite valmistajatele küsimuses, kuidas erinevaid vea olukordi hallata Ühtlasi ka selleks, kas mõne vältimiseks oleks õigustatud suuremad investeeringud.

Vahest oskate ridade vahel lugeda, et uuritakse inimest, mitte robotit. Meie huvides on kiiremas korras ise ennast tundma õppida, sest varsti asuvad meid tähelepanelikult uurima teenindavad robotid, et meie tujusid ja meie vajadusi paremini mõista või siis nendega manipuleerida. Jäägu mõtetesse lõpurida Yuval Noah Harari raamatust "Homo Deus": "Mis juhtub siis, kui mitteteadvusel, kuid väga intelligentsed algoritmid tunnevad meid paremini kui me ise?".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".