Seoste poolest rikkas maailmas ei õnnestu kunagi teha ainult ühte asja. Tõdemus pole uus, vaid tuleneb üpris pikast kogemusest. Kõige õpetlikumad kogemused kipuvad rajanema vigadel. Võiks arvata, et ühest korrast piisab. Kes soovib, võib süüdistada nõidust.

Ilmselt tuleneb põhjus siiski inimese seest, mitte välistest teguritest. Inimesele ju ühekordsest õppetunnist ei piisa. Vigu korratakse isegi juhul, kui ollakse varasematest õppetundidest teadlikud. Dostojevskil oli seda ilmsemalt õigus öeldes, et "Inimene on mõnikord erakordselt, kirglikult, armunud kannatustesse".

Vahest ühe õigustuse inimese kaitseks siiski leiab. Sekkudes keeruliste süsteemide toimimisse, pole meil tulemuste üle suuremat kontrolli, kui šamanistlike tantsude esitamisel. Seda lihtsat tõdemust varjutab aga kultuuris treenitud usk matemaatilistesse mudelitesse ja arvutisimulatsioonidesse. Meile on esitatud edukaid simulatsioone, millest on jäänud eksitav kindlustunne ja optimism.

Paraku on niinimetatud "töötavad" mudelid olnud ebareaalselt lihtsad. Kes ei usu, püüdku leida täpselt majanduse käitumist või aktsiahindu ennustavaid mudeleid ehk üksikasjalikke mudeleid, mis ka töötaksid. Motivatsioonist ilmselt puudu ei ole, sest keda ei huvitaks rahaga seotud õiged ennustused.

Õpetliku kordamise huvides - süsteemi käitumist ei õnnestu ennustada, sest seoste poolest rikkas maailmas ei saa kunagi teha ainult ühte asja. Nõnda sünnivad soovimatud tagajärjed.

Valdkonna käsitlustes on mitmeid populaarseid näiteid. Võtkem kasvõi juhtumi aastast 1890, kui newyorklane ja andunud Shakespeare'i austaja Eugene Schieffelin oli sedavõrd sõnakunsti põhjustatud elamusest sissevõetud, et soovis linna Keskparki avanevast aknast kogeda mõned sajandid varem Inglismaal elanud kuulsat kirjanikku ümbritsenud olustikku.

Pargis oli enam-vähem muu usutav, väljaarvatud kuldnokkade puudumine. Neid linde USA-s ei elanud. Eugene otsustas viga parandada ja lasi parki sada Inglismaalt toodud kuldnokka. Lindudele olustik sobis ja nad paljunesid meeletus tempos, muutes mitte ainult linnapargi, vaid riigi senist ökosüsteemi. Arvatakse, et riigis elab nüüd kuni 200 miljonit kuldnokka, enamus on omavahel sugulased läbi 1890. aasta partii.

Õpetliku kordusena - seoste poolest rikkas maailmas ei õnnestu kunagi teha ainult ühte asja. Eugene'i akna taga Shakespeare'i ajastu hõngu puudulikkuse probleem lahendati, aga mõju sellega ei piirdunud.

Teine populaarne näide on tuntud nn kobra efektina. Juhtum pärineb Inglismaa koloniseeritud Indiast, kus mürgiste madude vähendamiseks kehtestati tasu iga tapetud prillmao eest. Nutikad kohalikud asusid seepeale kobrasid kasvatama. Hea äri kestis mõnda aega, kuni ametnikud said kohalike tegevusest haisu ninna ja lõpetasid ussi tapatasu maksmise. Seepeale ei jäänud ettevõtlikel maokasvatajatel muud üle, kui lasta need loodusesse. Seeläbi muutus mürgimadude probleem endisest suuremaks.

Seoste poolest rikkas maailmas moodustavad just inimesed seoste keerdkäike, mille tõttu ei õnnestu kunagi teha ainult ühte asja. Õigemini, ühte asja tehes tekitatakse mitmeid eksternaalsusi ehk mõjutatakse kolmandaid osapooli.

Nagu hoiatatud, inimestele meeldib kannatada, mistõttu taoliseid näiteid on palju. Üldiselt nendest ei räägita, sest siis vist ei saaks nii palju kannatada. Madudega sarnaselt saavutati vastupidine efekt, kui nuhtluseks olnud rottide hävitamise tasustamine päädis rottide kasvatamisega. Alkoholi keelustavad kuivad seadused on suurendanud joomist ja lisaks virgutanud kuritegevust.

Halvasti käituvate laste koolist eemaldamine on vaid nende käitumist halvendanud ja võrreldes koolis oldud ajaga ärgitanud rohkemale kuritegevusele. Israeli lasteaias kehtestati trahv, kui lapsevanem hilines lapse koju viimisega, sest see tähendas töötajatele pikemaid tööpäevi. Trahvi tulemusel hilja peale jäänud laste arv kasvas, kuna lapsevanemad suhtusid karistusse kui teenustasusse.

Lõpetuseks või tegeliku uudise sissjuhatuseks on USA-s leidnud kinnitust, et poliitiliselt konservatiivsemates osariikides elavad usklikud evangeelsed ameeriklased on suurimad pornograafia tarbijad. Patust rangelt hoiduvatelt inimestelt ju ei ootaks.

Sellest tuleneb õigustatud küsimus Ühendkuningriigis värskelt kehtima hakanud seaduse suuremast mõjust. Seadus ise on konkreetne ja nõuab, et kuningriigis tegutsevad pornograafilise sisuga veebilehed peavad tuvastama külastaja vanuse. Juhul kui see on alla 18 aasta, peab külastuse blokeerima. Reegli rikkumisel võidakse lehe omanikku trahvida kuni 10 protsendiga aastasest käibest.

Nüüd jääb vaid oodata tehnoloogilise innovatsiooni lainet, mille tõttu intrigeeriva keeluga materjali saadavus briti noorte seas vaid paraneb. Seoste poolest rikkas maailmas ei õnnestu ju kunagi teha ainult ühte asja, aga ega see vist ei jäänud kellelgi meelde.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".