Hollandlased peavad Rotterdami maailma laevanduse keskuseks. Linlasi ilmselt rõõmustas, kui kohalik laevaehitaja sõlmis luksusliku laeva ehitamiseks poole miljardi dollari suuruse tehingu. Bürgerid saavad tööd ja koguvad makse ning ettevõte püsib jätkusuutlikuna konkurentsis. Niipea kui levis kuuldus, et laeva saab endale maailma rikkaim Jeff Bezos, hakkas idanema kibedustunne. Inimeses peituval kasvupinnal jäi tigedus ootama õitselelöömist.

Vihapurskeks avaneski võimalus, kui linnapea teatas, et uhke laeva suurde merre toimetamiseks kavatsetakse ajutiselt demonteerida kanaliteele jääva silla alumine pealis. Algul rongiliikluseks mõeldud sillal lõppes rongiliiklus veerand sajandi eest. Mõne aasta eest remonditi sild monumendina linna tööstuslikule algusele.

Samas võtmes edasi mõeldes peaksid industriaalse triumfi tipp olema Jeff Bezose ettevõtted. Tema juhtimisel kasvatati kaubanduse tõhusust piirini, milleni on vahepeal suureks kasvanuna rikkust kogunud kaubandusettevõtetel raske ulatuda. Sellega loovutatakse veelgi suurem osa väärtusahelast Bezose juhitavate ettevõtete süsteemile.

Sama ärimees rajas inforuumi ühe maailma võimsaimatest pilveteenustest, mille tõhususeni on vahepeal suureks kasvanuna rikkusi kogunud IT-ettevõtetel raske ulatuda, loovutades veelgi suurema osa väärtusahelast teadagi kellele. Industriaalsest triumfist rääkides peaks kirsina tordile sobima sama eraettevõtja kosmoselaev. Seega võiks ju üks vana industriaalne sild uut tegijat tervitada – kui vaid inimesed seda sellisena näeksid.

Võimalik, et enamik rotterdamlasi polegi silla ajutise ja osalise demonteerimise vastu. Jutuks oleva tööstusrevolutsiooni algusaegu meenutava silla kaitseks väljaastujad aitavad meenutada teist sama arengu tulemust. See on midagi, mille tõttu on raske kui mitte võimatu demokraatiat heaks kiita. Inforuumis võib väike, kuid valjuhäälne kogukond jätta mulje avalikkuses ülekaalus olevatest hoiakutest, misläbi eiratakse demokraatliku enamuse olemasolu ja kokkuleppeid.

Kogu tööstusrevolutsioon on olnud kõige edukam just demokraatlikes riikides. Seejuures ei saa unustada, et seegi tee on nõudnud ohvreid ja kompromisse. Nüüd levivad meedias kuuldused, nagu koguneksid linlaste meelsust esindavad tuhanded inimesed tähistama laeva sillast möödumist mädamunarahega.

Siinkohal sobib meenutada 1975. aastal USA-s legendaarse ajakirjandusliku nõuandja Ann Landersi küsimust lugejatele "Kui nad saaksid uuesti valida, kas nad hangiksid endale lapsi?". Toimetusse saabus üpris esindusliku kogumina umbes 10 000 vastust. Neist ligi 70 protsendist kumas läbi, et kui saaks uuesti valida, jätaks nad lapsed sünnitamata. Järelikult kas maailm või vähemalt Ühendriigid tuginevad omaenda vanemate poolt soovimatutele inimestele.

Õigem järeldus võib olla see, et need, kes olid laste üle õnnelikud, ei hakanud taolisele küsimusele vastama. Nende arvust saab aimu, arvestades, et sellel ajal oli küsimuse edastanud ajakirjal umbes viis miljonit tellijat. Väikesearvuline pahaste ja tusast energiat ammutavate vastajaskond paistab ilma kontekstita tegelikkusest suurema ja esinduslikumana. Toonane juhtum oli märk tulevikust, mida keegi ei osanud karta.

Tulevikust, milles avalikkuse meelsust peegeldab ja kujundab ühismeedia, eesotsas Metaga. Võib-olla on hakatud märkama saadud hüvede hinda, sest esimest korda 18 aasta jooksul vähenes Meta, endise nimega Facebooki ajaloos igapäevaste kasutajate arv. Viimase arvestuse aluseks olnud kvartalis on kaotuse suurus umbes miljon klienti.

Täiendava kontekstita on miljon inimest suur hulk, kuid 2,89 miljardi vähemalt igakuise külastaja taustal on miljon väike arv. Kolmandat korda sama arvu vaadates on see jällegi märgilisena väga suur arv. Sellele viitavad järgmised väga suured arvud. Meta börsiväärtus langes uudise peale 237 miljardit dollarit ja Mark Zuckerbergi isiklikuks kaotuseks hinnatakse 31 miljardit dollarit. Kas tegemist on Facebook-Meta lõpu algusega?

Vastus sõltub sellest, keda kuulata. Firma käibest moodustab reklaamimüük 97 protsenti. Sügisel teatas Apple, et ei luba Metal telefonikasutajaid ilma nende nõusolekuta reklaamidega segada. Umbes kaks kolmandikku Apple'i telefoni omanikest loobusid firma reklaamide vaatamisest. Meta hindab, et alanud aastal kaotavad nad seetõttu käibest kümme miljardit dollarit ehk eelmise aasta tulemusega võrreldes moodustaks see käibest umbes kaheksa protsenti. Probleemid sellega ei piirdu.

Rotterdami silla ümber toimuv seostub Meta-teemaga mitmel moel. Börsile esitatud ülevaates märgitakse, et "kui uut Atlandi-ülest andmeedastusraamistikku vastu ei võeta ja me ei saa jätkuvalt tugineda EL-i ja kolmandate riikide vahelise andmeedastuse lepingu tüüptingimustele või muudele alternatiivsetele andmeedastusviisidele Euroopast Ameerika Ühendriikidesse, ei saa me tõenäoliselt pakkuda Euroopas mitmeid meie kõige olulisemaid tooteid ja teenuseid, sealhulgas Facebooki ja Instagrami, mis mõjutaksid oluliselt ja negatiivselt meie äritegevust, finantsseisundit ja tegevustulemusi".

Meta tajub ohtu Euroopas toimuvast ühismeediat puudutavate regulatsioonide arengust ja hoiatab investoreid, et need ei saaks pärast esitada etteheiteid, kuidas firma ei osanud ohte ette näha. Nüüd toimub siis kas jalgadega või rahaga hääletamine firma tuleviku üle.

Proovile pannakse on ka manipuleeritavuse talumise küsimus. Ühismeedias levivate sõnumite tõttu võiks ju tunduda võimalik, et Rotterdami kanali serval leiab peagi aset tuhandete pahameelsete korraldatud mädamunarahe. Seejuures unustatakse tõsiasi, et mädamune pole kusagilt saada. Neid lihtsalt ei toodeta. Juhul kui tahetakse suures koguses värskeid mune, on kõige odavam tellida need Amazonist.

Kõike lühikese aja vältel juhtunut arvestades kasvas Jeff Bezose juhitud ettevõtte väärtus ühe päeva jooksul 191 miljardit dollarit, püstitades sellega börsiajaloo rekordi. Kui nii jätkatakse, tellib ta varsti uue laeva ja vana jääb meenutama rotterdamlastele neid endid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".