Lugemine on parem stressi langetav tegevus, kui muusika kuulamine, jalutamine või tee joomine. Ühendkuningriigi Sussexi ülikooli teadlaste andmetel langes lugemise tulemusel tajutav stressitase 68 protsenti, samas kui kui tee või kohvi juues langes stress 54 protsenti ja jalutades 42 protsenti. Uuritavate stressitaset mõõdeti lisaks pulsisagedusele mitmesuguste testide ja harjutustega.

Olgu üksikasjade täpsustusena lisatud, et nimetatud uuringut rahastas kohalik kommivabrik seoses poole aasta pikkuse miljoni raamatu väljajagamise kampaaniaga. Võib-olla oli tegemist majanduslike mehhanismide abil kallutatud teadusega, aga seda ei saa niisama emotsiooni põhjalt väita. Otsustamine vajaks uuringumaterjalidega tutvumist ja nende tähelepanelikku lugemist.

Sellest enamasti piisab, et suretada huvi teemaga seotud detailide vastu ja alles jääb vaid emotsioon. See omakorda vajab eksisteerimiseks tõendeid, aga selleks ei pea lugemisega pead vaevama. Õigem oleks öelda tegelikult vähe, kui lugeda teiste kommentaare, kes tegelikkuses samuti pole algmaterjaliga tutvunud. Kes siis viitsiks ikka pikka teksti lugeda? Kõik ju teavad, mis tegelikult toimub, kuna kõik ju räägivad.

Nähtuse kohta on käibel lühend dl;dr, tõlgituna: "ei meeldinud; ei lugenud". Nii kirjutatakse mõne teksti kommentaari, kui hakkad lugema, aga mõne lõigu pärast loobud, kuna midagi selle lugemises ei meeldinud. Mitte-meeldimine võib tuleneda teksti sisust, mis võib olla vastuolus lugeja arvamusega, võib olla arusaamiseks keeruline, paistis liiga pikk või lihtsalt ei viitsinud.

Kõik ei tunnista, et pole tekstiga tutvunud, kuna see õõnestaks nende arvamuse usutavust. Teised omakorda rõhutavad lugemata jäänud materjali mõttetusele, mille tõttu paistab nende arvamus automaatselt väärtuslikumana vmt.

Üks enim ignoreeritud tekst on veebiteenuste ning tarkvararakenduste kasutustingimused. Neid tekste on lugenud väga väike osa teenuste kasutajatest. Sedagi peamiselt tööst tulenevalt, olles näiteks kasutustingimusi koostav jurist või tõlkija. Tagajärjed on enamasti kasutaja kahjuks, sest tingimusi lugemata võidakse nendega nõustudes loovutada õiguseid ja piirata oma vabadust.

Nii võiks jääda mulje, et lugemise vaev on kaotatud õigustest suurema kulu allikas. See pole päris tõsi, sest tegelikkuses on otsuse valik serveeritud teisiti. Sa saad teenust kasutada, klõpsates nõustumise "jah" kastikesse,või jääb teenus saamata.

Taolist valikut ei saa pidada korrektseks läbirääkimiseks, märgib USA alamkoja tarbijakaitse komisjoni liige Lori Trahan. Lisades, et liiga kaua on kasutustingimused survestanud kliente nõustuma teenuse pakkuja kõigi nõudmistega või alternatiivina teenusest täielikult loobuma. Puudub läbirääkimine, puuduvad tõelised alternatiivid, puudub tegelik valik, konstateerib seadusandja.

Kahe vaenutseva partei haruldase koostöö näitena täiendavad teised komisjoni liikmed, et ettevõtted püüavad kallutada otsust enda kasuks, koostades tarbetult pikki ja keerulisi lepinguid, teades, et kasutajatel ei ole piisavalt taipu pikkade juriidiliste dokumentide lugemiseks, kui nad üritavad lihtsalt lähedasele sõnumit saata või kiiret ostu sooritada.

Parlamentäärid tegid ettepaneku täiendada seadust paragrahviga, mille akronüüm on juba tuttav TLDR (pdf). Erinevus on esimeses tähes ja tõlgenduses. Selles viidatase kasutustingimuste, disaini, märgistamise ja loetavuse nõuetele. Lühidalt on seaduse idee nõuda, et ettevõtted sõnastaksid oma tingimused hõlpsasti mõistetava kokkuvõttena.

Probleem on rahvusvaheline ja ammu kõigile teada. Õpetliku näite pakkus 2014. aastal infoturbeettevõte F-Secure, lisades Londonis pakutava WiFi teenuse kasutustingimustesse järgmised read: "Käesolevat teenust kasutades nõustute loovutama oma esimesena sündinud lapse F-Secure'ile niipea, kui firma seda teilt nõuab. Olukorras, kus laps puudub, võetakse asemele teie kõige armsam lemmikloom. Käesolev leping kehtib igavesti".

F-Secure lubas jätta lapsed ja lemmikloomad puutumata, isegi kui leping annaks neile mõningase õiguse. Võib arvata, et kui olukord jõudnuks kriitilisse faasi, püüaks nii mõnigi teenuse kasutaja end kaitsta alustades sõnadega, "ma poleks teenust kasutanud, kui oleksin tingimusi lugenud". USA seadusettepanek koosneb üheksast leheküljest ja seda püütakse kolleegidele arusaadavaks teha lühikokkuvõttega.

Usutavalt ei kasutanud Sussexi ülikooli teadlased stressiuuringutes lugemisvarana veebiteenuste kasutustingimusi, sest nendega saaks tõestada vastupidist, lugemise stressi suurendavat mõju. Kahjuks muutub elukorraldus keerukamaks, st stressirohkemaks, mille üks vasturoht on olukordade reguleerimine detailide ja loogikakäikude poolest rikaste juriidiliste lepingutega.

Nende vormiline lihtsustamine võib lõppeda veelgi suurema stressiga. Seetõttu on loogiline oodata inimeste lugemisoskust edendavat seadusalgatust, mille akronüüm sisaldaks sõnu – lugesin läbi ja sain aru.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".