Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor Piia Post märkis, et samast saksa tüvega sõnast tuleneb tuntud juuste kuivatamise vahend. "Tegemist on väga tavalise mäestikutuulega ning sellise nähtuse tõttu on näiteks mäestike valdavate tuulte alustel külgedel kliima mõnevõrra kuivem ja soojem," selgitas kaasprofessor. Fööni tekitab laial alal ka Skandinaavia mäestik, mistõttu sajab Rootsi keskosas vähem vihma kui Läänemere rannikul.

Post lisas, et üldiselt on see aga võrdlemisi kohalik nähtus ja kaugemaid piirkondi ei mõjuta. "Antud juhul kombineerub üldine soojem ja niiskem õhuvool Atlandilt ilmselt selle kohaliku nähtusega. Arvan, et meie sünoptikud seda üldiselt nõnda ei vaatlegi. Soome kesk- ja põhjaosa võivad jääda enam sedasorti tuulte teele, meie puhul peaks see tuul siis ju loodest tulema ning me oleme Skandinaavia mäestikust ikka liiga kaugel," sõnas kaasprofessor.

Mäestiku tuulealuse külje õhk on kuivem ja soojem lihtsal füüsikalisel põhjusel. Mäestik sunnib niisket õhuvoolu tõusma, mille käigus jahtub. Veeaur küllastub ja tekivad pilved.

Kui pilved on niiskusega sedavõrd küllastunud, et osa niiskusest vihma või lumena välja sajab, soojeneb mägede tuulealusel küljel laskuv õhk kõrgema temperatuurini, kui oli esialgse õhu temperatuur. "See lisasoojus on saadud sademete väljasadenemisest, sest pole tarvis neid veepiisku enam auruks tagasi muundada. Vee faasiüleminekutega seotud energiad on väga olulised ilmakujundajad, neist tuleneb pilvede ja sademete jaotus," selgitas Piia Post.

Post lisas, et paljudes mäestikuga riikides on taolised soojad õhuvoolud talvel suured lumesulatajad ja võivad kaasa tulla väga ohtlikke nähtusi, näiteks äkktulvi.

Soomlased muretsevad aga praegu kehvade suusaolude pärast. Nii ennustab Soome meteoroloogia instituudi meteoroloog Jani Parviainen, et lähipäevil võib lumekihi paksus väheneda kümmekonna sentimeetri võrra. Kiire õhutemperatuuri tõus võib muuta tavapärasest libedamaks ka kõnniteed.